Koroonaajal kujunes mul välja rutiin, kus käisin vahel mõnel hommikul mõnes heas hotellis hommikust söömas ja pärast spaaosas. Hotellid olid siis meeldivalt tühjad. Tegu oli mõnusa vaheldusega, mille puhul pandeemia tegelikult mingiks eelduseks pole.
Nüüd laupäeval elustasingi vana traditsiooni käisin vanalinnas Telegraafis. Ette ma ei helistanud, aga kui vastuvõtus uurisin, kas nad väljaspoolt maja tulevatele külalistele ka hommikusööki serveerivad ja kui, siis mis raha eest, sain aru, et targem oleks edaspidi helistada. Administraator uuris esiteks restoranist, kuidas neil vabu kohti on. Pandeemia on selgelt läbi. Veel olevat vabu kohti. Olin jõudnud üsna hommikul, enne kaheksat, vist varajane kellaaeg päästis.
Hommikusöögiala oli täiesti tühi ja nii tegeles minuga lausa kolm teenindajat. Lisaks tavapärasele bufeelauale oli hinna sees ka valik mõnerealisest hommikusöögi à la carte-menüüst. Ma võtsin sealt Benedicti munad, mida serveeriti rukkileival. Toit oli okei.
Ka spaaosas olin algul ainus inimene. Hiljem tuli sinna ka üks 40.-50. aastates Soome paar, viisakad rahulikud inimesed. Alguses vaatasin, et põhjamaiselt konservatiivsed, aga siis märkasin, et mehel olid punaseks lakitud varbaküüned.
Ujusin, ligunesin mullivannis ja lugesin basseini ääres lamamistoolis. Enne lõunat olin kodus tagasi. Kokku kulus 45 eurot, 25 sellest oli hommikusöök ja 20 spaapääse. Ma ütleks, et hinna-kvaliteedi suhe oli paigas. Hästi kulutatud raha ja meeldivalt veedetud hommik.
Mul on järgmise hommikuse minipuhkuse jaoks uus hotell ka juba välja valitud. Kirjutan siis, kuidas seal läks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar