2020/09/09

Harjutusi üksikemaduseks II

Millega ma lisaks ortograafiareeglite tutkimisele ja ilukirjanduse tõlkimisele hetkel veel oma aega täidan? Ilmselgelt mitte magamisega, sest täna öösel hakkas meie koduvalve signalisatsioonipult iga tunni tagant nõudlikult piiksuma. Kunagi, peale kalkuleerimist, et varguskattega kodukindlustuse kuumakse on odavam kui turvafirma oma, sai otsustatud see turvafirmaga ühendamata jätta. Sama ilmselgelt teadis mu mees probleemi põhjust, aga tema aju kõnekeskus on halvasti pihta saanud ning peale “jah” ja “ei” on talt raske midagi kätte saada. Kusjuures kõnekeskus pidi olema ajus ala, mis kahjustuse korral kõige kergemini ümber paikneb. Noh, temal küll midagi ümber ei paista paiknevat. Hing anumas ja anum on katki. See kõik oleks üldfilosoofiliselt päris huvitav, kui see nii traagiline ei oleks. Mingi kummalise aliasemängu tulemina sain talt kuidagi kätte võtmesõna: aku. Pärast, puldilt häirete logi vaadates, valvesüsteemi spetsifikatsiooni lugedes ja kilpi lahti võttes oleks ma arvatavasti sama tulemini jõudnud.

Aku ise on standardne, aga ikka pidin seda pool päeva mööda linna taga ajama. Nüüd saan siis nõrkvooluga ka käe valgeks. Valvesüsteem, mis öö otsa lõugas, on seejuures päeval vait olnud nagu kult rukkis. Ma lähen annan nüüd ühe kiire Listeria monocytogenesealase konsultatsiooni ka.

Pahalane
Täiendus kell 16:16: tehtud ja tehtud.

2020/09/07

Kuidas tänu koroonale minus keeletoimetaja pead hakkab tõstma



“Ülikoolis viibinud isikutel on diagnoositud COVID-19 positiivne test”
Tallinna ülikool, keeleõppe Meka ja selline pealkiri. See on kõik, mis mul öelda on.

*Nüüd parandage lahkelt minu kahes lauses esinenud vead. Mina näen kahte kohta, milles kahtlen.

Täiendus: sellest, et ülikoolis koroona sees on, häirib mind tõepoolest rohkem see, et majas, mis võiks õigekirjaetalon olla, saadetakse laiali ringkirju, mille pealkirjas on diagnoositud test, mitte COVID-19 või kasutatud sõnastust “saanud positiivse COVID-19 testitulemuse”.
Ilmselgelt kiirustades kirjutatud tekst ja nagu meie venelannast personalijuht ütles, kui meil tehasest koroonapuhang üle käis, siis see oli aeg, mis töötati vene vanasõna silmad kardavad, aga käed teevad rütmis, aga ikkagi...

2020/09/06

Esimene nädal ülikoolis

Meil Tallinna ülikoolis käivad asjad nüüd nii:


Enne loengut tuleb elektrooniliselt registreerida enda ruumis viibimise kellaeg. Ikka selleks puhuks, kui keegi kursuselt koroonapositiivseks osutub. Registreerimine on iga auditooriumi ukse kõrvale pandud qr-koodi skaneerimisega väga mugavaks tehtud. Vabalt saaks restoranides, muuseumides ja teistel üritustel sama süsteemi rakendada. Oleks terviseametil ka lihtsam koroonakontaktseid taga ajada. Tahaks loota, et neid elektroonilisi nimekirju keegi kunagi välja otsima ei peaks, sest mulle tõesti meeldib koolis.

Esimene loeng oli keel ja kultuur, mis endast sisuliselt keeleantropoloogiat kujutab. See aine on täpselt mulle. Ma lihtsalt istusin ja kuulasin ja tundsin, et ma olen koju jõudnud.

Edasi enam nii hästi ei läinud, sest siis algas keeletoimetamine.
"Mingit õigekirjareeglite õppimist siin ei tule," tegi õppejõud asjad kohe alguses selgeks, "need peavad teil bakalaureusest ja üldhariduskoolist juba selged olema."
Noh, bakalaureusepoolest olen ma keemiainsener, põhikoolis sidusime eesti keele tunnis õpetajat niidiga kinni ja gümnaasiumis oli meil eesti keele asemel põhiliselt füüsika. Mida paganat, minusuguste inimeste pärast ongi keeletoimetajad siia maailma loodud. Pealegi kommenteeris Tallinna ülikooli sisseastumiskatsetel isegi kirjanik Jan Kaus, et mu eksamitöös ei ole peaaegu üldse kirjavigu. Ilmselgelt ei ole peaaegu üldse keeletoimetajate jaoks piisavalt hea.
Tõstsin käe ja uurisin, mis õpiku järgi ma ennast harima võiks asuda, kui ennast ortograafias ebakindlalt tunnen. Õppejõud soovitas mul internetist õigekeelsuskäsiraamatu ette võtta ja reeglid järjest läbi töötada. Koos nende reeglite kujunemise ajalooga. Tema pilk tundus veidi etteheitev olevat. Nüüd on siis kätte jõudnud aeg, mil mu karma ka õigekirja osas illustreeritud saab. Keeletoimetamine on aine, mis mulle kindlasti väga palju kasuks tuleb, aga mille ma arvatavasti ka läbi kukun.

Vahel ma lihtsalt kõnnin mööda Tallinna ülikooli ringi, vaatan inimesi, kuulan erinevaid keeli mida nad räägivad ja hingan seda maja sisse. Minu lemmikkoht ülikoolilinnakus? Pisike siseaed kohe kampuse kõige käidavama piirkonna lähistel, aga üllatavalt vaikne ja privaatne seejuures.