2022/12/16

Preili Kassi lumetaju



 Aasta on jälle mööda saanud nagu südamelöök ja uus algus juba paistmas. Hakkan harjuma minust mööda libisenud kaotuste surma jäise hingusega, mis mind endiselt näib saatvat.

Talv tegi suurt rõõmu vaid saabudes. Varsti sain aru, et lumeprobleemiga toime tulekuks pean leidma kellegi, kes kümneka eest mu korteriesise jupi maja ühiskasutatavat ala lumest puhtana hoiaks. Siis tuli korraga maha selline lumehunnik, et sain aru, et kümnekas on selle jaoks vähe. Tõmbasin kardina ette ja lasin asjadel olla. Las naabrid arvavad pealegi, et ma laisk naine olen. Tegelikult olen ma praegu ületöötanud naine. Tulin eile töölt, kukkusin diivanile magama ja magasin hommikuni jutti.

Siis saatis majavanem, kirja, et tellis meile hoovi kopaga saha. Õnnistasin mõttes majavanemat selle eest ja nii mõnigi teine majaelanik tegi sama ka avalikult meie meililistis. Siis saatis majavanem kirja, et traktor ikka ei tule veel. Ei saanudki aru, kas juht oli haige, masin katki või mõlemat. Ootame. Aga sula ei oota küll keegi.

Mõleda, kui palju heksagonaalset geomeetrilist täiuslikkust neis lumehunnikutes helvestena lebab.

Ja mõelda, kui heaks on läinud telefonikaamerad makrovõtete tegemisel


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar