2022/02/27

Sombusel päeval Helsingis


Ei oleks mina uskunud, et siin maailmas see päev saabub, et mina oma patsifistlike veendumuste juures annetan relvade ostmiseks. Nagu oleks ise kellegi pihta tulistanud või midagi. Eks kui vaja, tuleb oma karmavõlg rindeõena tagasi teenida. See ongi mu plaan juhuks, kui apokalüpsis omadega Eestisse peaks jõudma. Mis seal salata, kui see Ukraina jama lahti läks, vaatasin ka mina vanasse Euroopasse töökohti, aga siis mõtlesin, et ega see esimese põlve pagulase elu ka kellegi elu pole, nii et kuradile, mina jääks paigale. Relvakandjamaterjali minus pole, aga ravimeid ma tunnen, haavu on mind siduma õpetatud ja silmini külmas mudas roomamist ma ei karda.

Ajad on küll karmid, kuid seda enam pole siin mõtet enam veri ninast väljas rügada. Kolmanda maailmasõja teisel päeval käisin mina Helsingis päevapuhkusel. Plaanis oli kaks asja: Soome arhitektuur ja Soome kunst. Tahtsin ära käia Löylys ja mõned kuud tagasi tekkis mul huvi ära vaadata kaks Tove Janssoni freskot.

Vähemalt kaks inimest vaatas mind lolli näoga, kui kuulutasin, et plaanin Helsingisse lõbureisile minna. Kommentaar oli umbes, et seal pole ju midagi teha. Ikka on, tuleb ainult õigeid kohti teada. Nagu Time Magazine väga tabavalt Helsingi kohta kirjtuanus on, siis see on linn, mis annab vanale ruumile, ma ütleks pärimuslikule, uue mõtte. Pärimuslik saab kaasaegsega kokku ka saunrestoranis Löyly. Hele kasepuu kontrastiks tumedatele lagedele, vanad traditsioonid kaasaegsesse disaini pandud. Väga harmooniline, minimalistlik ja huipun kallilla hinnalla (Google tõlkerobot pakub selle fraasi vasteks "tipphinnaga"). Kahetunnine külastus maksis 21 eurot ja see tasub nende kodulehelt ette broneerida, sest muidu võib selle kauni koha ukse taha jääda. Selle raha eest ei maksa oodata mingeid mullivanne või muud tilu-lilu. Selle raha eest saab jääaugu, hiigelsuure ühissauna, milles leil on nii terav, et isegi venelased välja jooksevad, suitsuse suitsusauna, mis on pime nagu öö ja palju minimalistlikku ilu, mida tuleb vaadata osata. Löyly on Löyly ja väga-väga Soome. Isegi duširuumis oli kasutamiseks kasešampoon, turbašampoon ja pohlaseep. Enam soomesem üks Soome asi küll olla ei saaks.




Juuksed Löylyst turbašampoonilõhnased, seadsin sammud Helsingi kunstimuuseumisse. Minu rõõmsaks üllatuseks juhtus seal olema tasuta külastuspäev. Tegelikult pakkuski mulle seal huvi vaid kaks teost: Tove Janssoni freskod "Pidu linnas" ja "Pidu maal". Tove Janssoni, Muumitrolli loojat kui kunstnikku teadsin ma seni halvasti. Minu jaoks on ta alati kirjanik olnud, kuigi ta ise ennast ikkagi pigem kunstnikku, kui kirjutajana defineeris. Kummalisel kombel hakkas ta mind kunstnikkuna just siis huvitama, kui teda kirjanikuna rohkem uurinud oli. Freskod ise olid algselt ühe Helsingi restorani seinale maalitud, kuid sealt nende paremaks säilitamiseks kunstimuuseumisse deponeeritud. Ütlen ausalt, tööde kaitsmine on tänuväärne eesmärk, kuid muuseumitingimustes need hästi eksponeeritud ei olnud. Seal olid need teineteise suhtes nurga alla asetatud, kuigi peaks olema kõrvuti ja nad lausa nõuavad enda juurde linadega kaotud laudu, kauneid nõusid ja lõbusat restoranisuminat, mitte muuseumi sunnitud õhkkonda. Veidi leevendas asja, et koos Janssoni freskodega olid restoranist muuseumisse toodud ka algesse ruumikujundusse kuulunud valgustid.

Tove Janssoni “Pidu maal” ja pool “Pidu linnas”. No ei ole parim koht neile töödele, ei ole

Laeva, Löyly ja Janssoni vahel kõndisin linnas -- pooletunnine jalutuskäik Tallinki terminalist Hernesaari linnaosas asuvasse Löylysse pole paha, teel on vaatamiseks palju huvitavaid maju, sõin buffee-lõuna ja oligi aeg tagasi laevale minna. Kui ilm on kena ja laeva õhtune väljumine päikeseloojangu aega juhtub, siis Tallinki Helsingi terminalist avaneb merre loojuvale päikesesele kena vaade, mida laeva oodates joogi kõrvale nautida. Seekord ilma ei olnud ja päike oli põhjamaa pimedale ajale kohaselt juba ammu loojas, aga mõnus päev oli ikka. Kodus jätkasin kassi üle barrikaadide hüppama õpetamist. Meil on ikkagi maailmalõpuks vaja valmistuda või midagi.

Parkuur. Iga päev tuleb üks kiht juurde

Lingid soovitusega on siin:
Löyly - https://www.loylyhelsinki.fi/
Helsingi kunstimuuseum - https://www.hamhelsinki.fi/et/
Kui seal parajasti head näitust pole, siis kunsti jaoks on kindlam valik Amos Rex https://amosrex.fi/
Laevadest eelistan Tallink Superstari. Kui rahaliselt kannatab, siis on vähemalt tagasisõidul hea endale võimaldada äriklassi salongi. Seal on rahulik, kena vaade ja hinna sees üsna sarnane toidu- ja joogivalik laeva Rootsi laua õhtusöögiga. Vist jäätist pole ainult.
Löyly turbašampoon on see ja see lõhnab nagu ime - https://en.osmia.fi/collections/shampoo/products/peat-shampoo




1 kommentaar:

  1. Helsingis tasub ikka Ateneumi valikut ka vaadata https://ateneum.fi/en/ kui kunstist huvituda.

    VastaKustuta