2021/07/07

Jõhkard ja Külmu

See leitsak... Varesed kõnnivad teeservas nokad palavusest lahti ja jumal mulle tunnistajaks, kui üks suvi veel selline tuleb, tuleb konditsioneer ka majja. Isegi mu salaja Egiptusest maale toodud kõrbetaimed surid selle kuumuse kätte ära. Mul on kirg eksootiliste taimede kasvatamise vastu. Soovitavalt eksootilisete tarbetaimede. Ma kirjutan magamistoas ja siin vaatavad mulle lisaks paprikatele, tomatitele, kassimurule, petersellile ja piparmündile vastu veel ingveritaimed, mingi kaktuseline, tärkav sidrunipuu, litšipuu, datlipalmide alged ja mango on ka lõpuks 12 cm vart potist välja ajanud. See kasvab mul praegu silmnähtavalt, aga jõhkardi vastu ei ikka ei saa. Jõhkard on siis mu Egiptusekäigult kaasa toodud sukulent. Reisidelt toongi ma enamasti kaasa kive, pokemone ja seemneid või taimekesi. /Siia käib pikem tekst selle kohta, kuidas vältida võõrliikide maale toomist (valin asju, mis siin kliimas looduses vastu ei pea) ja taimehaiguseid (eelistan puuviljade seemneid ja lisaks muud meetmed)/.

Egiptuses olin päris hädas, sest ega seal suurt midagi peale datlite ei kasva. Ladusin taskud datliseemneid täis, aga midagi oleks veel tahtnud. Lõpuks leidsingi teeservast ühe tagasihoidliku olemisega nahksete lehtedega tegelase ja juurisin paar umbes 10-sentimeetrist võsukest kaasa. Ausalt öeldes arvasin, et kolimine nad ära tappis, sest piirivalvuritega sehkenduste vältimiseks pidin need üsna umbselt sisse pakkima ja lömastatud olekus kotti peitma. Tagasi kodus ei jõudnud ma nendega esimesel paaril päeval kohe tegeleda ja kui lõpuks nad lahti harutasin, siis olid nad üsna nirus seisus. Normaalset potti ei olnud mul ka, selle pärast torkasin nad mingisse orhidee klaasist ümbrispotti liivaga segatud mulda. Selline umbne üleliigse kastmisvee äravooluauguta klaaspott on kiireim viis taimedele ots peale teha, aga mitte Jõhkardile. Sellest, et olen endale koju Jõhkardi toonud, sain aru järgmisel hommikul peale ta mulda panemist. Läbipaistvas potis oli kenasti näha, kuidas Jõhkard endale ööga viis sentimeetrit juurt alla on kasvatanud. Paar päeva tegeles Jõhkard juurtega ja siis asus lehtede juurde. Veel mõned päevad ja Jõhkardist oli saanud puhmas. Siis asus Jõhkard õitsema. Vahet pole, kas ma kastsin ta üle või lasin läbi kuivada, Jõhkard õitses ja puistas seemneid poole meetri raadiusesse laiali vaheldumisi. Seemned olid pisikesed, pugesid igale poole ja olid võimatud koristada. Mõned kuud ma seda nalja kannatasin, aga siis otsustasin, et tulnud aeg Jõhkard taimede surnuaeda kolida. Taimede surnuaed on mu humaanne viis ebasoosingusse langenud toataimedest vabanemiseks. Tegu on ühe istutuskastiga mu katuseaias. Suvel saavad taimekesed seal õueelu, vihma ja pärispäikest nautida, aga kuna kast talvel läbi külmub, siis kevadel nad enam üles ei ärka. Omaette arvestasin, et Jõhkardil peaks kogu kasti üle võtmiseks umbes nädal kuluma ja sellesuvine kuumus võiks talle meeldivalt kodune olla. Jõhkard nii ei arvanud. Nädala pärast olid mu Jõhkardikesest alles ainult rootsud. See oli lugu sellest, kuidas kliima nii peapeale on keeratud, et põrgu eeskoja kuumusega harjunud kõrbetaim Eestis nädalaga palavusse suri.

Muidugi võib tegu olla ka klassikalise TT-sündroomiga. TT tähendab tänamatut taime. Tänamatu taim on selline, kellele sa esiteks kauni ümbrispoti ostad, siis kastad nagu ette nähtud ja nagu kass poegi mööda maja ringi tassid, et ta piisavalt ja õigesti valgust saaks. Selle peale kiratseb TT sulle näkku. Siis lööd käega ja jätad taime surema. Tema ei sure. Ootad veel. Ikka ei sure (sellised taimed on tihti veel ämmade kingitud). Siis annad talle ikkagi tilga vett ja kus sõbral tuleb siis eluvaim tagasi sisse ja kukub õitsema selle peale! Kohe tunda, kuidas ta sind hüljatuses hindama on õppinud. Tänamatud taimed on enamasti kavalad ka. Kui sa hülgamist ainult teeskled või sul südamesopis isegi väike lootus on, et äkki tast ikka saab veel asju, saab ta sellest kohe aru ja kiratseb edasi. Hülgamine peab olema siiras.

Mul oli eelmine külmkapp ka selline. Üsna varsti peale saabumist langes koomasse. Käis garantiiremondis elustamisel, aga peale seda tegi ikkagi kuus aastat selliseid hääli, et kohe homme hakkab surema. Iga kord, kui Euronicsis allahindlus oli, ähvardasin uue majja tuua. Selle peale jäi külmkapp kohe vaikseks ja hakkas omaette eeskujulikult külma tegema. Kuni Euronicsis kampaania läbi sai. Siis läks kõik vanaviisi edasi. Nüüd sai mul lõpuks sellest kroonilisest korisemisest siiski kõrini ja tellisin uue külmkapi. Kassile alguses uus külmkapp ei meeldinud. Esimesel päeval istus lihtsalt pea norus nurgas ja tulnud isegi õhtusööki küsima. Ta ei saanud aru, et uues kapis on samad asjad sees, mis vanas. Istus ja mõtles: "Külmkapp viidi ära. Nüüd on uus kapp. Ei häälitse, seega pole külmkapp. Pole muud kui näljasurma oodata."
Praeguseks on ta õnneks ikkagi aru saanud, et ka vastu uut külmkappi joostes saab inimestele selgeks teha, et teda toita tuleb ning maailm töötab ikka vanaviisi edasi. Meie oleme uue külmkapiga rahul. Lisaks külmale teeb ta veel automaatselt jääkuubikuid, purustatud jääd ja filtreeritud jahutatud vett (väga puhta maitsega). Nende teenete eest sai ta endale ka hellitusnime Külmu. Nüüd on mul kodus tolmuimeja Tolmu ja külmkapp Külmu. Mõlemad tublid tööloomad.

Järgmiseks tahaks ma majavanemale ettepaneku teha, et meie maja võiks selle mehitatud lamba (murutraktor) asemel, kes meil põrgulärmi saatel kaks korda kuus hoovis ringi põristab Niidu soetada. Niidu on nimi tulevasele mururobotile. Kui ma ükskord isesõitva auto saan, siis sellele panen Sõidu nimeks. Pliidi juba ristisin Keeduks.

Aga jah, palav on. Kui nüüd ikkagi konditsioneer majja tuua, siis kuidas seda kutsuma hakata? Ei tea, kas siis kui talle Külma nimeks panna, hakkaks äkki Külmuga segi minema? Tegelikult peaks õigluse mõttes pesumasinale, nõudepesumasinale, survepesurile, ahjule ja teistele tublidele abilistele ka nimed panema. Nimekonkurss on seega ametlikult avatud.

5 kommentaari: