Regent: maksuametis

Eellugu. Olles maksu- ja tolliameti infotelefonil oma loo ära rääkinud, soovitati mul parem sinna kohale minna. Varustasin ennast krüpteeritud kontoväljavõtetega, mille abil lootsin mehe maksukohustuste suurused tõendatud saada ja astusin täna kell 8.40 EMTA uksest vapralt sisse.

Mina peale mõõdukat järjekorras ootamist ametnikule: "Tere. Esindan oma alaealisi lapsi. Nende isa suri selle aasta veebruaris enne, kui jõudis 2020. aasta tuludeklaratsiooni esitada."

Ametnik: "Kas teil pärimistunnistus on?"

Ulatan pärimistunnistuse.

Ametinik asub vaikides arvutis midagi klõbistama. Mõni minut minut hiljem hakkab printer tema kõrval lehti välja sülitama. Paberihunnikut nähes vannun mõttes. Minu suureks üllatuseks ulatatakse mulle eeltäidetud tuludeklaratsioon. Isegi dividendid on peal. Kas tõesti võimalik, et see asi nii lihtsalt lähebki? Ametnik keerab ette lehe, kus on lahter enammakstud tulumaksu tagastamise kohta, tõmbab sealt maha mu mehe nime ja kontonumbri ja palub mul sinna asemele enda omad kirjutada. Muigan vaikselt maski all. Minu õlal võtab istet maksupettuskuradike.

Kuradike mulle: "Ole vait ja kirjuta, mis sul kästi."

Mina: "Ma kardan, et siin on enammakstud tulumaksu asemel tulumaksukohustus pigem üleval. Esiteks on märkimata üüritulu."

Ametnik ütleb, et sellisel juhul on mul need paberid parem kaasa võtta ja kodus ära täita ning osutab kohale, kus üüritulu deklareerida. Kallutan pea kuradikese suunas veidi viltu.

Kuradike röögib mulle kõrva: "SUU KINNI!"

Mina: "Arvatavasti lisandub veel mingit liiki ettevõtlustulu."

Kuradike lahkub mu õlalt ja hakkab saalinurgas pead vastu seina taguma.

Seletan asjaolusid, juriidiliste isikute ühinemisel saadud tulu jne. Summa on mul kenasti välja arvutatud. Seda nähes langeb kuradike minestunult põrandale. Ametnik kaob mõneks ajaks paberitega kuhugi tagumistesse ruumidesse. Tagasi tulles: "See ei ole nii lihtne," ja asub seletama asutamiskulude jmt maha arvamisest. Soovitab vajadusel võtta raamatupidamisfirmast audiitori. Püha p*, firma asutati rohkem kui 15 aastat tagasi. Sellega seotud kulud olid marginaalsed. Ma ei taha sellelt tulumaksu tagasi saada, ma tahan võimalikult kiiresti asjaga ühele poole saada. Ma ajasin ise mitu nädalat firma raamatupidajaga järge, et kõik saldod uuele omanikule kenasti üle anda, ma tean, kas ja kui palju seal põhivara oli, mis sai jaotamata kasumist jne, siin ei ole mingit audiitorit vaja. Ega teine pool ka pimedalt tehingusse ei läinud, nemad on sellelt summalt kui investeeringult maksud kokku hoidnud ja seda asja nii ka omakorda EMTAs deklareerinud. Need ei ole ühemehefirmad, siin on juttu seitsmekohalistest käivetest. Igal juhul lükkab ametnik kangekaelselt paberid eemale ja ütleb, et siin peab ikkagi kirjalik suhtlus olema. Neelan alla kommentaari, et eks ma ise ka nii arvasin, aga infotelefoni konsultant eelmisel nädalal millegi pärast mitte. Ka soovitab ta kohe kohtusekretäriga ühendust võtta, kes nagunii varem või hiljem pärandimenetlusse segada tuleb. See on arvatavasti hea mõte. Küsin maksukohustuse tasumise tähtaega. Kuna ees seisab kohtumenetlus ja raha tuleb veel panga lõugade vahelt kätte saada, võib kogu see kupatus venima jääda. Ma ei taha mingeid intresse näha. Ametnik arvab, et see ei tohiks probleem olla. Kui käimas on kohtumenetlus, saab maksud ajatada. Silmanurgast märkan, et mind silmitsetakse uudishimulikult. Maksuameti teenindussaalis on privaatsust vähe. Kohtumenetlus, firma, maksude ajatamine. Küllap kõlab üsna seda moodi, et järjekordne maksukriminaal on EMTAs vaibal. Korjan paberid kokku, tänan ja lahkun. Vahepeal toibuma hakanud kuradike irvitab kahjurõõmsalt.

Eesriie.

Peal maksuametit otsustasin end NOPi suvehoovis väikese kaheksajalaga premeerida. Selle, mis maksuametil tegemata jäi, võtsid varblased kohe ette ja asusid sel ajal, kui messingeris sõpradele oma emotsioone välja elasin, mind kambakesi agaralt röövima. Ega koroonaajal peagi miski kerge olema. Isegi toidu eest tuleb võidelda.

Pärimisetenduses teen nüüd väikese vaheaja.