Tallink teeb suviti Läänemere saartele päevakruiise-eriväljumisi. Sel aastal oli esimest korda kavas ka Ahvenamaa. Kui muidu Tallink endast mulle ülimalt professionaalse ettevõtte mulje jätnud on, siis nende süsteemid tunduvad olevat liinireiside jaoks välja optimeeritud. Need erikruiisid oleks nagu mitte mitmesajamiljonikäibega suurfirma, vaid käputäie hipide, kes Töötukassa survel ja tööhõivereformi tulemusena on esimest korda elus pidanud tööle hakkama, korraldatud. Hoolimata suurest segadusest on erikruiis tunduvalt mõistlikum viis kiirelt Ahvenamaale saamiseks kui Tallinki liinireisid, millega minnes tuleb ennast poole öö pealt üles ajada, et vara hommikul teel Stockholmi laevalt maha hüpata. Ma juba kogenud Tallinki päevakruiisija.
 |
| Laps: Oo, siin saab snaipida! |
 |
| Võtsin mõned graniitkivid ka kaasa. Noh, juhuks kui majaehituseks läheb või midagi :D |
Käisime Ahvenamaa peasaare kõik turistide kohustuslikud kohad läbi. Vastava jutu saab piltide juurde lugeda suvalisest Ahvenamaa kohta käivast kirjeldusest. Kena koht iseenesest, aga ilmaga ei vedanud üldse. Viimasel fotol on meie kruiisilaeva kartser. Sinna sattumine on pikem lugu. Kuuldes, et me Ahvenamaale läheme, organiseeris mu mees endale tüüpiliselt esiteks ka oma vanemad reisile kaasa, kes omakorda endale tüüpiliselt pool koduküla ka reisile organiseerisid. Osutus, et ühel külameestest on üks laeva tähtsatest ninadest tuttav või sugulane ja nii me laeva telgitagustes ja tekialustes ekskursiooni saime. Kaptenisillast med. punkti ja kartsani. Tuli välja, et sellel laeval ei ole veel sündinud ühtegi last, aga on surnud mitu inimest.
Täna hommikul kajutis ärgates pidi mees kreepsu saama. Tallinn juba paistis. Olime poolteist tundi varem sadamasse jõudmas. Muidu olid kõik väljumised viivituste ja segaduste tähe all kulgenud, eriti autoga reisijate jaoks nagu me olime, aga nüüd korraga poolteist tundi varem kohal. Mees hakkas kohe suure lärmiga mööda kajutit ringi jooksma ja lastele šokolaadi kurku toppima, sest ta arvas, et hommikusöögile me küll enam ei jõua. Autoga reisijad käsutatakse ju alati esmajärjekorras väljumiseks tekile. Mul oli täiesti ükskõik, kuigi tavaliselt olen mina meie pere pannikaosakond. Teatasin resoluutselt, et kui ma maksnud olen, siis hommikusööki ma tahan ja mind ei huvita, kui meie auto ka üle rambi ääre merre lükatakse. Viskasime kiirelt oma kohvid ja toidud restoranis hinge alla. Autotekile jõudes oli näha, et me ei olnud ainsad, keda sadam ootamatult tabanud oli. Pooled autod seisid tühjalt ja juhtidega sõidukid siis kuidagimoodi üritasid ennast nende vahelt maale vingerdada.
Tuttav külamees teadis sisekanalitest saadud info põhjal rääkida, et öösel oli ühel reisijal kopsuturse tekkinud, mistõttu kapten gaasi põhja pressis, et too kiirelt sadamas kiirabile üle anda.
See on siis lühikokkuvõte. Üldiselt on Tallinki erikruiiside sihtkohtadest Gotland parem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar