Elu kassiga

Eelmine aasta oli mulle halb, kuigi tegin vaid ühe halva ja palju häid otsuseid. Eks kasu tuleb nendest siis alles tulevikus lõikama hakata. Parimaks otsuseks oli aga kassi võtmine. Jipikesega on meil väga vedanud. Ainult ühe paari mehe kingi oleme pidanud ära viskama. Peale seda vahetasin Jipi liivakasti suurema vastu välja, panin jalatsiriiulisse kassi peletamiseks väikese riidekotikese kuivatatud lavendliga ja probleem lahenes. Mees pani sellest hoolimata veel mõnda aega jalatseid vääääga ettevaatlikult jalga. Edasi hakkasid hirmud hajuma. Kuni detsembri alguses meil selle aasta talv ära oli. Mees pani jala suusasaapasse, ütles "Kurat!" ning võttis kõigepealt jala ja siis räime saapast välja.
Jip arvab, et kogu konserveerimata või granuleerimata toit tuleb enne söömist ära tappa. Näiteks kalad ja krevetid. Tapmine tähendab toidu ohjeldamatut mööda maja ringi loopimist limane või verine jälg järel. Nüüd olen hakanud kala ja muud toortoitu kassile väikesteks tükkideks lõikama. Nii on isegi kass on veendunud, et see surnud on ja täiendavat tapmist ei vaja.

Üldiselt arvab Jipp, et kogu majapidamine on ainult tema meelelahutuseks sisse seatud. Põrandapesu on selleks, et ta saaks nurga tagant moppi varitseda ja rünnata. Pesu pannakse selleks restile kuivama, et ta saaks kõik sokid ükshaaval maha tõmmata. Kui ma esimesel advendil küünla põlema panin, panin Jipp käpa küünlasse. Pärast pani teist korda veel. Võtan siinkohal osaliselt tagasi oma endise jutu kasside ülimast intellektist. Vahel võib mõni ikka päris loll olla. Selle aasta pühade ajal me rohkem küünlaid ei põletanud.
Kui ma kaminasse tule teen, siis üritab Jipp seda läbi klaasi käpaga kinni püüda. Õnneks mitte siis, kui klaas juba kuum on. Kuigi mul on tunne, et ta ühe korra minu nägemata on proovinud. Kuuma kamina kohta kassidel vist kaks korda õppida vaja ei ole. Eelmise kassiga ühes eelmises elukohas oli mul malmkamin. See läheb küttes üleni tulikuumaks. Kassi leidsime suvel ja talle meeldis külma malmi peal jahutuseks pikutamas käia. Kui talv tuli, esimest korda kaminat tegime ja maja selle tõttu palavaks läks, otsustas kass ennast kamina peale jahutama minna. Kass langes nagu vikatiga niidetult kamina pealt maha. Rohkem kaminale ei roninud.

Ka arvab Jipp, et kõik uued asjad on tema jaoks mõeldud. Jõuluteemaline laudlina oli vaevalt pool minutit väljas jõudnud olla, kui Jipp juba seal peal keras magas. Kusjuures Jipp on mul esimene kass, kes pole selgeks saanud, et loomad ei käi söögilaual ja köögi tööpindadel. Eelmine kass oli mul nii ära koolitatud, et ükskord, kui ma maja võtme ära kaotasin ning alles kaks päeva hiljem ennast lõpuks keldriakna ja põrandaluugi tuppa vingerdasin, ei olnud ta köögiriiulis olevat lahtist kassikrõbinate pakki tühjast kõhust hoolimata puutunud. Ta teadis, et ei tohi. Kassi näljutamise eest sain ka mina keldrist tuppa ronides oma karistuse kätte, sest kassi liivakast seisis meil keldriluugi peal.
Jipi laual käimine ei ole muidugi tema ega minu viga. Kui ma vanemalt lapselt ja mehelt küsin, miks nad ei keela, kui näevad, et Jipp laual on, saan esimeselt vastuseks:
"Ma ei saa midagi teha, kui ta mind nii armsate silmadega vaatab."
Teine läheb etteheitva näoga kassi poole, viibutab sõrme ja ütleb midagi stiilis "Poiss, kassid ei tohi laua peal käia!". Kuigi loomaarst juba pea kuu tagasi kindlaks tegi, et Jipp on tüdruk, mitte poiss, kutsume me teda poisiks edasi. Nii või teisiti ei arva ta sellisest keelamisest midagi ning vaatab meest sa-oled-ikka-puhta-idioot-vist näoga laualt edasi.
Kui me lastele uue mänguasjakasti ostsime, oli Jipp seal juba enne mänguasju sees. Kui mees endale Playstationil mängimiseks rooliga rallitooli ostis, arvas Jipp, et see on talle magamiseks toodud. Kuna mehel nüüd rallitool on, pidin ka mina endale ebaproportsionaalselt suurt alginvesteeringut nõudva kahtlase hobi leiutama. Ostsin Bauhausist juraka LED taimelambi, adapteri ja taimeriga pistiku. Ma kavatsen nüüd toas aasta läbi head ja paremat kasvatama hakata. Taipoh, kui ma järgmise aasta detsembris sellise udupeene lambiga ühtegi hernest või maasikat ei saa! Tegin ühe riiuli tühjaks, kinnitasin selle kohale oma uue lambi, aga enne, kui lillepottidega kohale jõudsin, oli Jipp ennast juba riiulisse sisse seadnud.

Taimejutuga seoses tuleb meelde, et lisaks paarile kingadele on Jipp ühte asja veel hävitada proovinud - minu hoole ja armastusega seemnest kasvatatud kaks datlipalmihakatist ribastas ka suures osas ära. Seda jõulutähte, mis ämm mulle jõuludeks tõi, aga millegi pärast ei puutu.
"Ma lihtsalt ei saanud seda ostmata jätta," oli ämm väga vabandav, kui jõulutähega uksest sisse sadas. Mees on minu palvel emale juba mõnda aega tagasi selgeks teinud, et ma kingitud potililledest eriti vaimustuses ei ole.
Tänasin viisakalt ja panin mõttes lootused kassi peale. Palmidega sai ta ju nii hästi hakkama. Aga vot jõulutähte, näed, et ei puutu see loom. Jõulutäht ajab nüüd hoopis arvukalt uusi võrseid. Kas on võimalik, et taim minu vihkamisest toitub?




Plekk laudlinal ei ole Jipi, vaid laste töö /vabandab siinkohal ökase lina pärast/

Ühesõnaga arvab Jipp, et terve elamine on tema oma. Välja arvatud üks asi. Tema jõulukink - kasside magamis- ja mängumaja. Isegi lapsed ei saanud meil sellel aasta nii kallist kinki, kui kass. Oleme Jipi maja proovinud tema erinevatesse meeliskohtadesse tõsta, aga ei midagi. Ta on seda heal juhul korra nuusutanud ainult.