Üks minu sakslasest väga hästi eesti keelt kõnelev töökaaslane armastas näiteks teeselda, et ta kohalikust keelest midagi ei tonka. Kuna meil kontoris käib üsna suur osa suhtlusest inglise keeles, siis ei ole enda võõrkeeltes väljendamine mingiks probleemiks. Samas, kui koostööpartner on harjunud asju ajama eesti keeles, annab läbirääkimiste inglise keeles pidamine päris hea eelise. Erilised naiivitarid on muidugi need, kes mitme eestlasega inglisekeelsetele kohtumistele tulevad ja eeldavad, et üle laua istuv välismaalane omavahel eesti keeles vahetatavatest repliikidest aru ei saa.
Seda minu sakslasest kolleegi õpetas kunagi välja leedukast eelkäija. Tema strateegia oli läbirääkimisteks kasutada koosolekuruume, mis olid väikesed ja ilma aknata. Kohtumise alguses jättis ta teise osapoole sinna mõneks ajaks üksi eelküpsema, ilma, et oleks talle eelnevalt isegi kohvi või vett pakkunud. Mulle sellised võtted ei istu ja see leedukas õnneks meil väga kaua tööl ei püsinud ka.
Kolmanda töökaaslase salarelvaks oli teise osapoole jalgade alt kohe kohtumise alguses vaiba ära tõmbamine. Kui leiad midagi, millega vastaspoole tasakaalu õõnestada ja teda ennast ebakindlalt tundma panna, on see päris heaks eeliseks. Ainult ühe korra oli see strateegia ennast rakendaja enda vastu keeranud. Tookord alustas ta kohtumist etteheitega: "Te olete viimasel ajal olnud väga aeglane meie kirjadele reageerimisel"
Selle peale vastas teine osapool umbes nii: "Jah, see on selle pärast, et mu ema suri hiljuti"
Sellise selgituse peale ei olnud loomulikult mitte vastaspool, vaid ründaja ise tasakaalust välja viidud.
Umbes taolisse olukorda sattusin ka ma ise selle nädala alguses. Üks meie ettevõtte struktuuriüksus on viimasel ajal oma tegemistes kohati pisut lohakas olnud viisil, mis ka minu osakonna tööd segab. Palusin selle osakonna juhi nädala alguses kohtumisele, et asju selgitada. Esmaspäeva hommikul saatis ta välja kirja, et väga vabandan, aga pean kokku lepitud koosoleku tühistama. Selle peale ei osanud ma muu teha, kui tema kabineti niimoodi sisse joosta, et hästi läks, et uks veel ette jäi. Mismõttes ta julgeb MINUGA kokku lepitud kohtumisi üle lasta?! Vastuseks sain, et ära palun hakka peale, sest mu naine sattus nädalavahetusel sellisesse liiklusõnnetusse, et pean nüüd haiglasse minema, et tema kõrval olla ja ei tea kui kauaks. Selle peale ei osanudki muud teha, kui selg ees kaastundlikus olekus ruumist sama kiiresti välja taganeda, kui äsja sinna sisse olin sadanud. Kehv seis. Ühest küljest tahab töö tegemist, aga saab siis midagi sellistest asjadest tähtsam olla...
***
![]() |
Minu esimene amigurumi. Ei midagi erilist, aga võiks ju ka hullem olla. Aluseks on võetud see õpetus siin: https://docs.google.com/file/d/0B7jT8jgU5h8SMDRXUlF1Y29EVFE/edit, mida töö käigus kohandatud sai |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar