Metamorfoosid

Suve alguses jõudis meie külapoekesse müügile suitsurääbis Peipsilt Viimsi hinnaga 20 eurot/kg. Kallis ja magus kala on. Augusti lõpus oma tavapärast Peipsi-äärset sibularingi tehes sai minu aastate jooksul kodustatud kalamüüjatädilt Kolkjal sama toodet sama hinnaga. Tema puhul ei ole seda hirmu, et juhtub, mida mu maal kasvanud mees tihti näinud on: memm annab teenitud raha joodikust pojale, selle asemel, et seda asjalikult kasutada. Sel ajal, mil mina temalt kala olen ostmas käinud, on tema maja saanud uued aknad, katuse ja sel hooajal ka laudvooderdise. Tagasi kodus selgus, et paari kuu või kuidas võtta, paarisaja kilomeetriga oli rääbise hind läbi teinud metamorfoosi ja nüüd vastu sügist sai seda meie külapoekesest 16 eurot/kg.

Lisaks on meil laupäeviti mere ääres taluturg. Mingite teemapäevade puhul, kui rahvast rohkem, käib seal angersäga tooteid müümas Avo Leok. Nagu tänagi. Seni olen ostnud vaid purgiga marineeritud angersäga ja suitsutatud kala kilohinda 10 eur/kg kalliks pidanud. Täna vaatasin, et see on kaks korda vähem kui suitsurääbise eest ja vedasin ühe selle hirmsa näoga eluka koju. Robustse väljanägemise kohta oli liha õrn küll.
Minu mees teadis rääkida, et peale õnnetust, kui Leok enam krossi ei saanud sõita, oli ta pikalt endaga Haapsalu taastusravis tööd teinud, välismaal tehnoloogiat õppimas käinud ja siis siin angersäga kasvatuse nullist püsti pannud. Viimsi taluturul on ta ikka käinud üksi kaubiku, leti, kaubakastide ja ratastooliga.

Viimasel ajal olen enda ümber märganud teisigi uuesti alustamisi. Juuli viimasel nädalavahetusel käisin lapsepõlvesõbranna 30. sünnipäeval. Tema rääkis, et sügisel hakkab Kunstiakadeemias õppima. Hea käega on ta alati olnud, aga enne oli tal diplom ühest tänaseks suletud erakoolist vist turismialal ning töötas ta pikalt hoopis ekspordimaastikul. Ootamatu käik. Järgmisel nädalavahetusel juhtusin teisel samateemalisel üritusel jutustama sünnipäevalapse abikaasaga. Tema oli enne päris hinnatud tõlk olnud. Kutsuti Brüsseli, tegi sünkrooni jne. Enam ei tõlgi. Ka umbes 30 saades õppis pilatese treeneriks ja nüüd on tal oma stuudio.

Eile jutustasin neid inspireerivaid lugusid kolmandas sünnipäevaseltskonnas, kus viibis inimene, kes vastupidi toodud näidetele on jäänud peatuma oma esimesena valitud erialale, milleks on aiandus-maasitikukujundus ja kõik see, mis selle vahele ning ümber jääb. Ta on seda õppinud vist oma neljas erinevas koolis kutsekast ülikoolini välja ning võttis teema väga elutargalt kokku:
"Koolis võid sa õppida praktikat ja koolis võid sa õppida teooriat, aga seda, mida elus tegelikult vaja on osata - kuidas sõnnikust saia teha - ei õpeta sulle keegi."

20 eurot kilo eest