Üheksad

 Sõnavõlur tegutseb kontoris edasi.

Sekretär oli puuviljapäeva puhul muu hulgas 2 kg banaani asemel 20 kg banaani tellinud. Kirus hommikul arvuti taga, et see on see rööprähklemine.

Mul sai nüüd üheksa kuud ettevõttes täis. Mis seal salata, töötan endiselt valge paber lauasahtlis. On häid asju, aga on ka vastuvõetamatuid. Siiski otsustasin 9 kuu puhul valge paberi ülemisest sahtlis korrus alla keskmisesse tõsta ja tõstsin ka oma kabineti lõpuks oma käe järgi ümber. Järgmisel hommikul saatis töökaaslane, kel mu juurde asja oli mu toast pildi sinna alla pandud küsimärgiga. Ma arvasin, et teeb mulle etteheiteid selle pärast, et mu töölaud ja selle ümbrus on korratu -- ma pole jõudnud IT-l lasta veel juhtmeid monitori jalga vedada. Tegelikult oli mu töökaaslasel hoopis mure, et äkki ma olen oma valge paberi käiku lasknud ja töölt lahkunud -- tuba olevad piinlikult puhas. Ütlesin, et ei ole lahkunud, olen täna kodukontoris, lisaks olen minimalist ja üritan tootmisele eeskuju näidada, millised nende töökohad peavad välja nägema ning tuba ei ole puhas, juhtmeporno on, veel.

Mul käis täna korstnapühkija. Tegelikult oleks pidanud juba sügisel käima. Kortermajadel on kohustuslik, et kord aastas kutseline korstnapühkija käiks. Aga sügisel on nii, et enne kütteperioodi terve Eesti ärkab, et ahju on vaja tuli teha. Esiteks istud kaks tundi telefoni otsas või ootad kaks nädalat meilile vastust, et korstnapühkija aega saaks broneerida ja siis on vabade aegade järjekord kaks kuud.

Ma mõtlesin, et pekki, ma ei viitsi, ootan, kuni kütteperiood lõppema hakkab. Nüüd sai igasuguste probleemideta kahe päevaga korstnapühkija. Vabandasin ette ja taha, et poolteist aastat lasin üle viimasest pühkimisest, aga ta ütles, et kui Harjumaa keskmist majapidamist vaadata, siis ka ikka korralik inimene olen selles osas. Heh, juhtmed. Mul on moodulkorsten ja -kamin ka, need pidid üsna lollikindlad asjad olema.

Muud nagu polegi.