2022/04/04

Sõjast

 Eks paljud neist Vene sõduritest lähevad Ukrainat rindelt tulles hulluks ka, nagu mehed peale Afganistaani või Saksa sõdurid teise maailmasõja järel Venemaalt ja Ukrainast tulles. Eestlaste ajalookäsitlus kipub sakslasi just võrdluses venelastega isikliku kogemuse põhjal soosima. Natsi-Saksamaa rahvaste hierarhias peeti eestlaseid üsna puhtaks rassiks, vist isegi inimesteks. Sellepärast käidi siisnsetel aladel kohalikega ka leebemalt ümber. Venelaste ja ukrainlaste kohta nad nii ei arvanud ja nendega käitusid Saksa okupandid nagu oleksid ise loomad. Jah, Ukraina on ka varem pidanud asju nägema. 

Sellest, mida natsiarmee Venemaal tegi ja muudest asjadest, on Varraku Moodsa aja sarjas ilmunud David Benioffi "Varaste linn". Imelikul kombel juhtusin ma seda just Saksamaal lugema. Ma ütleks, et see on väga hea raamat, kui seal ühte loogikaviga sees poleks. Kes "Varaste linna" lugenud ei ole, aga plaanib, siis peale tärne algab spoiler ja saab peale teisi tärne läbi.

***

Kui Lev, Kolja ja Vika "Varaste linnas" end sakslaste valve all olevate sõjavangide gruppi poetavad ja Vika öösel peidetud noaga ühe kaasvangi kõri läbi lõikab, oleks sakslased hommikul laipa nähes pidanud aru saama, et keegi vangidest on relvastatud, kuigi olid nad eelnevalt enda meelest läbi otsinud. Selle asemel, et kogu vangide grupp uuesti läbi otsida, lähevad sakslased päevaga edasi nagu muiste. Ma ei suuda otsustada, kumb on "Varaste linna" olulisem rekvisiit, kas kanamunad või nuga, mis tänu sellele loogikaveale Vikale ja Levile kätte jääb, ning raamatu kangelasest kangelase teeb, ja selle pärast häirib mind selline loogikaviga väga.

***

Spoiler on nüüd läbi. Lugeda tasub seda raamatut ikka, sest on hästi kirjutatud hea lugu halbadest asjadest, mis juhtusid sõja, täpsemalt Leningradi blokaadi ajal. 

Leningradi blokaadi ajal hoidis linna suures osas elus, või noh, nii palju kui seda eluks nimetada saab, üle Ladoga järve kulgev eluliin, mille kaudu linna toitu ja linnast välja tsiviilelanikke sai toimetada. See liin püsis lahti tänu soomlastele, kes sakslastel linna ümber piiramisrõngast sulgeda ei lasknud. Ma olen vahel mõelnud, kuidas oleks ajalugu kulgenud siis, kui soomlased seda oleks teinud. Kas linn oleks siis langenud? Kui Leningrad oleks langenud, oleks sakslastel selle asemel, et seda kurnaval piiramisel raisata, vabanenud ressurss, et hoida okupeeritud alasid, mille hulgas oli ka Eesti. Sõja lõpptulemust see suures plaanis vaevalt muutnud oleks, aga äkki Eesti jaoks ikkagi oleks?

Moodsa aja sarjast julgen soovitada veel ühte sõjateemalist raamatut. See on Chimamanda Ngozi Adichie "Pool kollast päikest" ja see on igas mõttes täiuslik.

2 kommentaari:

  1. Ma olen natuke skeptiline nende ameeriklaste suhtes, kes Venemaast kirjutavad. Mis seos tal omal teemaga on?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Autor on vene immigrantide järeltulija. Lugu olevat kirja pandud tema vanaisa mälestuste põhjal.

      Kustuta