Kui ma oma hommikusel ringil põdrakanepi võrseid kasvamas nägin, teadsin kohe, mida teha -- mu toiduvõlurist tuttava paar päeva tagasi jagatud fotod võis praetud põrdrakanepi võrsetest olid põnevad välja näinud küll. Soovitatakse korjata võimalikult noori, veidi lillakagi tooniga puitumata võrseid. Kui põrdrakanepist rääkida, ütlevad paljud kohe: tee ja väga paljud ütlevad veel, et ei ole selle maitsega harjunud. Veel viidatakse põdrakanepivõrsetele kui Eesti metsikule sparglile, mis botaaniliselt väga korrektne ei ole, maitseomaduselt ja struktuurilt on neil ühist vaid veidi, aga kasutamisviisidelt ja välimuselt küll. Nii ütlen ka mina: meie oma metsik metsik spargel. Korjasin kimbu, praadisin võis, lisasin veidi soola ja serveerisin lõunaks pošeeritud muna ja valge kala juurde. Nüüd võiks keegi mulle saata veel sous-chef`i, kes siia juurde ühe hollandi kastme teeks. Piltides tuli kogu teekond välja nii:
Sünnib süüa küll. Üldiselt tundub üsna ohutu kevadine umbrohutaim, mida kevadel loodusest toidulauale korjata erinevalt teistest staaridest, karulaugust ja noortest naadilehtedest, mille kasvukohtades teised välimuselt sarnased, aga mürgised tegelased, vastavalt piibeleht ja ülane, kasvada võivad. Nädalavahetusel proovin suurema portsu põrdrakanepi võrseid koguda ja katsetan, kuidas need sügavkülmutamisel käituvad.
Võid koduresto avada, ma tuleks esimeste seas ukse taha kraapima.
VastaKustutaProovitud @ külmutamine. Külmutatavad aga millegipärast keegi neid sügavkülmast kasutusele ei võtnud (loe: ei näinud isuäratavad välja). Koduresto osas nõus :)
VastaKustuta