1. Ootad Zoomi koosolekul, et host sind sisse laseks. Alguseni on veel 7 minutit. Mõtled, et jõuad enne veel kiirelt panni veidi soodaga küürida. Tulemused on nii hämmastavad, et võtad ka järgmise panni ette. Zoom meenub veerand tundi hiljem.
2. Minut enne Zoomi algust ajad valget kodujuustu oma mustale polosärgile.
3. Siis, kui ettekannet teed, ronib robottolmuimeja telekalaua alla, jääb sinna kinni ja kukub seal omaette vihaselt märatsema. Zoomi on kõik kosta.
4. Kass on oportunist ja ronib sinu silma all magama köögilauale, kuhu käpa tõstmine tal muidu keelatud on. Ühtegi patja pole ka käepärast, et teda visata.
5. Klassika: "Emme, juust on otsas! Emme? EMME?!"
Veel tahaks tervitada seda tundmatut kangelast, kes meil eile Zoomis lahti unustatud mikrofoniga aevastas. Selle järellainetus kumiseb mul siiani kõrvus.
Mu kass muidu magab päev otsa, aga kui koosolek algab, siis krapsti on ta laua peal ja jalutab kaamera ees edasi- tagasi :) ilmselt uudishimu, et võõrad hääled. Ja väike nunnuefekt ei tee ühelegi koosolekule halba.. aga, ikkagi!! MIks?? :)
VastaKustutaMeie ettevõtte koosolekutel on ka pigem reegliks kujunenud, et kõik kassid ja minikoerad kipuvad "sisse imbuma". Kes sätib end taustale kaamerale nähtavalt magama, kes jalutab otse arvutilauale kaamera ette poseerima... Laste "vältimatud hädavajadused" muidugi sinna juurde. Ja kui endal vaja sõna võtta siis hakkavad kas remondimehed õues akna all puurima või sõidab prügiauto lahtise akna alla... Isand Murphil on tihedad tööpäevad....
VastaKustuta