2021/03/14

Minu Baudelaire

 Ma kuulan sellel semestril ka tõlkepoeetika kursust. Mille muuni me seal varem või hiljem ikka välja pidime jõudma kui mitte Baudelaire`i "Raibeni".

Teiste kogemusi lugedes tekkis tunne, et Baudelaire on autor, kellega esmakohtumist ja sellest tekkinud tundeid paljud ka üle aastakümnete selgelt mäletavad. Mina tutvusin Baudelaire`iga väga ebatraditsioonilisel viisil inglise keele vahendusel läbi keskpärase ulmefilmi. See film oli 2004. aastal ameeriklaste ja prantslaste koostöös valminud "Immortel". Kehvast arvutigraafikast hoolimata jättis see mulle kustumatu mulje. Ulme on mulle alati meeldinud. Ma oskan seda palju paremini mõista, kui luulet. Ma ei tea, miks see nii on, kuigi ma olen selle üle palju mõtelnud. Ma arvan, et kui Baudelaire oleks minuni jõudnud traditsioonilisemal viisil, kahe kaane vahel eesti keeles paberile trükituna, oleks ta minust ka mööda läinud.

"Immorteli" peategelasi, hübernatsiooniune vangistusse mõistetud poeet Nikopol deklameerib seal hetkedel, mil ta füüsilist valu kannatab Baudelaire`i "Raibet". See on võigas, aga ilus luuletus. Kui ma oleks seda eesti keeles esimest korda lugema juhtunud, oleks see mulle liiga räigelt mõjunud. Võõrkeeles on vurlgaarsused ja šokeeriv sisu kuidagi pehmemad.

My love, do you recall the object which we saw,

That fair, sweet, summer morn!

At a turn in the path a foul carcass

On a gravel strewn bed,

***

Mu arm, kas meeles veel on sul see lõõskav suvi?

Mu arm, kas meeles veel on sul

see selge päev, kui paelus meie huvi

üks raibe maantee käänakul?

(Vabandust tõlgete autoritele viitamata jätmise pärast. Need tõlked rippusid internetist ilma tõlkija nimedeta.)

Tõlkepoeetika seminaris arutati "Raipe" eestikeelseid tõlkeid, kui hea see on, et neid ikka mitu tükki olemas on, kas ja miks oli vaja "Raibet" üle ja ümber tõlkida, aleksandriinimõõdu õigustatust "Raipe" eesti keelde ümber panemisel, kas Baudelaire oli naturalist ja muudel üsnagi oodatavatel teemadel.

Mind aga kummitas ainult üks küsimus: mis soost on Baudelaire`i luuletuses raibe? Ma ei küsinud seda kahel põhjusel. Esiteks osalesin koroonatõttu Zoom`is toimuval seminaril kohast, kus internet oli kehv ja seda jagati vaid jaopärast. Teiseks kartsin, ja ma kardan harva ennast lolliks teha, et mu küsimus on rumal ning kehtivate akadeemiliste paradigmade mõistes ebaoluline. Prantsuse keelt ma ei oska, aga Une Charonge nagu viitaks, et naissoost. Prantslastel ei ole vist ka valikuid, kõigele tuleb nende emakeeles sugu omistada, et üldse midagi ütelda saaks. Inglise tõlgetes, mis mulle ette on juhtunud, on raipest saanud sootu-elutu objekt, see. Eesti tõlgetes, mis mulle praegu kättesaadavad, ei tule välja, kas raibe on ta või see.

Kas see on üldse oluline luule tõlkimisel? Võimalik, et mitte, aga igal juhul näitab see, et tore küll, kui ühte luuletust on samasse sihtkeelde mitu ja mitu tugevat tõlkijat ümber pannud, aga igal juhul tasub seda ka teistes keeltes lugeda isegi, kui originaalkeelt ei oska. Nüansse tekib rohkem. Ja kergem tunne on kohe, kui sain ikkagi oma mõtted “Raipe” asjus välja öelda.


1 kommentaar:

  1. Sul on õigus, prantsuse keeles tuleb sõnadele mingi sugu omistada, kusjuures sisuga on sellel harva seost - charogne on naissoost, sest see on tuletis ladina "caro"-sõnast (st liha, meie "karn" on sellest pärit), mis on juhtumisi naissoost. Ladina keeles on see grammatiliste sugude suvalisus ilmsem, sest neil oli kesksugu ka (kesksoost sõnad pudenesid hiljem, kui kesksugu romaani keeltes ära kadus, samamoodi suvaliselt kahe allesjäänud soo vahel laiali - eri keeltes erimoodi -, samas kui nt rootsi keeles sai kolmest soost kaks hoopis nii, et kesksugu jäi kõige täiega alles ning mees- ja naissugu sulasid ühte). A prantsuse keeleski tuleb see hästi ilmsiks nt sellisest sõnast nagu personne ("isik", aga kasutatakse tihti ka sellises tähenduses nagu meie "inimest"), mis on naissoost, aga mida kasutatakse kõigi isikute kohta, soost olenemata.

    seepärast pole minuteada romaani rahvastel ka tekkinud muresid meessoost ametinimetustega (vrd meie "appi, kuidas nüüd naise kohta "esimees" öelda"), sest kõik on harjunud, et sõna sugu ei ole sellega tähistatava sooga seotud.

    VastaKustuta