Vaktsineerimas

 Käisin üle-eelmisel nädalal oma noorema lapsega vaktsiinisüsti tegemas. Seda polio-läkaköha-teetanuse-mingi asja veel oma, mis riiklikus immuniseerimiskavas sees on 7-aastastele. Suvel sai see vaktsiin edasi lükatud, kuna kui ma lapsega perearsti juures koolivalmiduskaarti vormistamas käisin, oli ta veidi nohune ja selle pärast ka, et õigupoolest oleks ma hetkel talle sellest komplektist ainult teetanuse süsti tahtnud ning vajasin seetõttu natuke ise aega, et pisut püha ürituse nimega vaktsineerimine üle mõelda. Nüüd siis mõtlesin ära.
Pereõde valmistas juba süstalt ette, kui küsis, et kas see on meil esimene kord gripivaktsiini teha.
Mina: "Gripi mida?! Stoooop!!! Meil pidi täna see nelikvaktsiin olema."
Pereõde uuris midagi arvutist. "Oi, jah, pidi jah," ja tõi teisest toast uue vaktsiiniviaali.
Ma kehitasin ainult õlgu, sest noh, tegijal juhtub. Loen praegu raamatud pealkirjaga "Mitmekeelne oskussuhtlus". Seal on sees selline lause: Endiselt on olemas toimetajad, kellele meeldib lugeda paberil ja teha märkusi punase pastakaga (või, vastupidi, hariliku pliiatsiga, et rõhutada teadlikkust ka enda ekslikkusest). See võtab päris hästi kokku kõik, mis puudutab inimfaktoriga seotud asjaolusid. Eile alles hakkasin mõtlema, kui napilt meist seekord vale nõel mööda läks ja mida see tähendas. Vanemal lapsel oli mul immuniseerimispass, kuhu kleebiti viaalil olev kleeps vaktsiini ribakoodiga. See oli nagu topeltkontroll. Nooremal seda ei ole.

Ma ei usu, et minu laps on ainus, kelle puhul vaktsiinid peaaegu segamini on läinud või siis ongi läinud. Kui asja sarkasmiga võtta, siis pole siin midagi imestada, et gripivaktsiinidoosid sel aastal juba otsas on. Minu farmaatsiasektoris töötav sõber kommenteeris, et pole siis ime, et vale ravimi kohta kõrvaltoime kaebused tulevad. Ja kui vale vaktsiini saanud laps leetritesse jääb, siis kirjutatakse, et näed, vaktsineeritud ja ikka nakatus.