Mõne asjaga on mul vedanud küll. Üks on perearst näiteks. Ta nõuab mind iga kuu pooleteise järel enda juurde, et mu tervisel silma peal hoida ja nõu-jõuga abiks olla, kus vähegi saab. Vaimse seisundi hindamiseks kasutab ta emotsionaalse enesetunde küsimustikku EEK-2. Eile kapist testi otsides avastas ta, et keegi on neid vahepeal ohtralt võtmas käinud ja need on kohe otsa saamas. Vahetult oli kas teine perearst või pereõde, mina neil vahet ei tee, ukse vahelt sisse piilunud ja refleksihaamrit laenuks palunud. Minu küsimise peale ütles ta, et jah, ka tema näeb psühholoogiliste muredega patsientide arvu kasvu. Eilse testi tulemused näitasid mulle viimasel aastal talavalist spektrit: depressioon, kurnatus ja unehäired. Ma ei mäleta, kuidas perearsti küsimus täpselt sõnastatud oli, aga ta uuris, kas ma ketran mingeid sundmõtteid, kui ma magada ei saa. Vastasin kindlalt ei ja siis jäin mõtlema, mis mu peas siis sel ajal toimub, kui ma ei maga. Alguses ei osanudki kohe öelda. Pärast sain aru: ma unistan.
Millest ma unistan? Kaminaga klaaskasvuhoonest. Lumises metsas jäätunud järve ääres telkimisest. Kanadest. Ma olen juba aastaid kanu tahtnud, ammu enne, kui nende pidamine moodi läks. Eile projekteerisin teki all mõttes järjekordset kanakuuti. Olin jõudnud automaatsöötjani, kui hakkasin mõtlema, palju üks kana päevas üldse sööb? Sellise probleemi otsas ma muidugi uinuda ei suutnud. Võtsin telefoni, et internetist uurida. Esimesed vasted tulid naeltes ja tahtsid teisendamist. Tulemuseks sain 150-200 grammi. Pärast leidsin ka ühe eestikeelse lehe, mis ütles 100-120 grammi. Eks see oleneb toidu või sööda niiskussisaldusest, sellest, kas kana muneb ja välistemperatuurist. Naeltes tulnud vaste oli ühelt vabalt peetavate kanade kohta käivalt USA lehelt, äkki seal oligi rohkem igasugu looduslikku orgaanikat ja toidujäätmeid silmas peetud, mitte kuivsööta. Või on Ameerikas ka kanad suuremad nagu kõik asjad.
Pärast jäingi kanateemalisi lehti lugema ja sain nii palju uut teada:
-Avokaadokoored pidid kanadele mürgised olema, aga oli ka neid, kes ütlesid, et nende kanad sõid ja ei juhtunud nendega midagi. Kuigi kanad üsnagi kõike söövad, ei tähenda, et kõik neile hea on.
-Kanadele ei meeldi palderjani ja piparmündi lõhn. Selles mõttes kasside täielikud vastandid. Minu eelmine kass oli hull piparmünditee lõhna peale. Hambapastalõhn ei meeldi vist muidugi ühelegi loomale.
-Piimatooted teevad kanadel kõhu lahti, sest nad ei talu laktoosi. Ausalt öeldes ma ei kujuta ette, kuidas neil see asi veel vedelamaks saab minna.
-Kui kanadel on igav, võib neile mängimiseks apelsinikoori anda.
Nii palju ägedaid kanafakte. Hästi veedetud unetu aeg.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar