Mis sind ärkvel hoiab?

 Mõne asjaga on mul vedanud küll. Üks on perearst näiteks. Ta nõuab mind iga kuu pooleteise järel enda juurde, et mu tervisel silma peal hoida ja nõu-jõuga abiks olla, kus vähegi saab. Vaimse seisundi hindamiseks kasutab ta emotsionaalse enesetunde küsimustikku EEK-2. Eile kapist testi otsides avastas ta, et keegi on neid vahepeal ohtralt võtmas käinud ja need on kohe otsa saamas. Vahetult oli kas teine perearst või pereõde, mina neil vahet ei tee, ukse vahelt sisse piilunud ja refleksihaamrit laenuks palunud. Minu küsimise peale ütles ta, et jah, ka tema näeb psühholoogiliste muredega patsientide arvu kasvu. Eilse testi tulemused näitasid mulle viimasel aastal talavalist spektrit: depressioon, kurnatus ja unehäired. Ma ei mäleta, kuidas perearsti küsimus täpselt sõnastatud oli, aga ta uuris, kas ma ketran mingeid sundmõtteid, kui ma magada ei saa. Vastasin kindlalt ei ja siis jäin mõtlema, mis mu peas siis sel ajal toimub, kui ma ei maga. Alguses ei osanudki kohe öelda. Pärast sain aru: ma unistan.

Millest ma unistan? Kaminaga klaaskasvuhoonest. Lumises metsas jäätunud järve ääres telkimisest. Kanadest. Ma olen juba aastaid kanu tahtnud, ammu enne, kui nende pidamine moodi läks. Eile projekteerisin teki all mõttes järjekordset kanakuuti. Olin jõudnud automaatsöötjani, kui hakkasin mõtlema, palju üks kana päevas üldse sööb? Sellise probleemi otsas ma muidugi uinuda ei suutnud. Võtsin telefoni, et internetist uurida. Esimesed vasted tulid naeltes ja tahtsid teisendamist. Tulemuseks sain 150-200 grammi. Pärast leidsin ka ühe eestikeelse lehe, mis ütles 100-120 grammi. Eks see oleneb toidu või sööda niiskussisaldusest, sellest, kas kana muneb ja välistemperatuurist. Naeltes tulnud vaste oli ühelt vabalt peetavate kanade kohta käivalt USA lehelt, äkki seal oligi rohkem igasugu looduslikku orgaanikat ja toidujäätmeid silmas peetud, mitte kuivsööta. Või on Ameerikas ka kanad suuremad nagu kõik asjad.

Pärast jäingi kanateemalisi lehti lugema ja sain nii palju uut teada:

-Avokaadokoored pidid kanadele mürgised olema, aga oli ka neid, kes ütlesid, et nende kanad sõid ja ei juhtunud nendega midagi. Kuigi kanad üsnagi kõike söövad, ei tähenda, et kõik neile hea on.

-Kanadele ei meeldi palderjani ja piparmündi lõhn. Selles mõttes kasside täielikud vastandid. Minu eelmine kass oli hull piparmünditee lõhna peale. Hambapastalõhn ei meeldi vist muidugi ühelegi loomale.

-Piimatooted teevad kanadel kõhu lahti, sest nad ei talu laktoosi. Ausalt öeldes ma ei kujuta ette, kuidas neil see asi veel vedelamaks saab minna.

-Kui kanadel on igav, võib neile mängimiseks apelsinikoori anda.

Nii palju ägedaid kanafakte. Hästi veedetud unetu aeg.

Vaktsineerimas

 Käisin üle-eelmisel nädalal oma noorema lapsega vaktsiinisüsti tegemas. Seda polio-läkaköha-teetanuse-mingi asja veel oma, mis riiklikus immuniseerimiskavas sees on 7-aastastele. Suvel sai see vaktsiin edasi lükatud, kuna kui ma lapsega perearsti juures koolivalmiduskaarti vormistamas käisin, oli ta veidi nohune ja selle pärast ka, et õigupoolest oleks ma hetkel talle sellest komplektist ainult teetanuse süsti tahtnud ning vajasin seetõttu natuke ise aega, et pisut püha ürituse nimega vaktsineerimine üle mõelda. Nüüd siis mõtlesin ära.
Pereõde valmistas juba süstalt ette, kui küsis, et kas see on meil esimene kord gripivaktsiini teha.
Mina: "Gripi mida?! Stoooop!!! Meil pidi täna see nelikvaktsiin olema."
Pereõde uuris midagi arvutist. "Oi, jah, pidi jah," ja tõi teisest toast uue vaktsiiniviaali.
Ma kehitasin ainult õlgu, sest noh, tegijal juhtub. Loen praegu raamatud pealkirjaga "Mitmekeelne oskussuhtlus". Seal on sees selline lause: Endiselt on olemas toimetajad, kellele meeldib lugeda paberil ja teha märkusi punase pastakaga (või, vastupidi, hariliku pliiatsiga, et rõhutada teadlikkust ka enda ekslikkusest). See võtab päris hästi kokku kõik, mis puudutab inimfaktoriga seotud asjaolusid. Eile alles hakkasin mõtlema, kui napilt meist seekord vale nõel mööda läks ja mida see tähendas. Vanemal lapsel oli mul immuniseerimispass, kuhu kleebiti viaalil olev kleeps vaktsiini ribakoodiga. See oli nagu topeltkontroll. Nooremal seda ei ole.

Ma ei usu, et minu laps on ainus, kelle puhul vaktsiinid peaaegu segamini on läinud või siis ongi läinud. Kui asja sarkasmiga võtta, siis pole siin midagi imestada, et gripivaktsiinidoosid sel aastal juba otsas on. Minu farmaatsiasektoris töötav sõber kommenteeris, et pole siis ime, et vale ravimi kohta kõrvaltoime kaebused tulevad. Ja kui vale vaktsiini saanud laps leetritesse jääb, siis kirjutatakse, et näed, vaktsineeritud ja ikka nakatus.

Kuidas tõlkimine kaks inimest tülli võib ajada

 Meil jäi koolis kodus üks tekst tõlkida. Sihtrühmaks üteldi keskmine lugeja. Kohe teises lauses oli sees fraas circadian rhythms. Ma ei olnud seda terminit varem kohanud. Eesti keeles on see tsirkadiaanrütm ja see kujutab endast sisuliselt ööpäevast une-ärkveloleku tsüklit. Ma oma tausta juures oleks võinud sellega tuttav olla, aga samas nii pole ka väga hullu, et ei olnud. Ilus sõna iseenesest. Nüüd tekkis küsimus, kuidas sihtrühm keskmine lugeja sõna tsirkadiaanrühm võiks vastu võtta. Otsustasin oma sõpruskonnas IQ-hierarhiliselt alla liikuma hakata kuni keksmiste lugejateni jõuan. Kui juba targemad ei tea, mis tsirkadiaanrütm on, siis pole edasi mõtet katsetadagi. Esimene ohver oli doktorikraadiga biokeemik. Minu meelest võttis ta nüüd poolsalaja isegi professorikoha vastu.
Mina: kas sa tead, mis asi on tsirkadiaanrütm?
Tema: jah, unetsükkel
Tema: melatoniin jne
Tänasin ja selgitasin küsimuse tausta.

Järgmiseks võtsin ette oma teise targa sõbra. Ka tema silmaring on minu hinnangul keskmisest laiem. Vigu on tal ka. Kohati kipub targutama.
Mina: kas sa tead, mis asi on tsirkadiaanrütm?
Tema: Jah, putukas
Tema: Ronivad iga paari aasta tagant uuesti maapinnale
Mina. ok, thnks
Tema: Cicada
Tema: Ing keeles
Mina: :)
Mina: rahu
Mina: ma sain info, mis vaja
Mina: nüüd googelda
Mina: ing keeles on tglt circadian rhythm, mis on suht vähe kasutatav termin, mina ka ei teadnud. tahtsin keskmist eesti lugejat lihtsalt kontrollida, kas saab selle tsirkadiaanrütmiks tõlkida või tuleb eeskikeelne vaste leida
Mina: ühesõnaga tasub leida.
Mina: vabandust alatu ärakasutamise eest :)
Mina: olen võlgu
Tema:
Tema tund hiljem:
Tema 24 h hiljem:

***

Nooremal lapsel oli koolis ülesanne õpetajat joonistada.

See ülemine keskmine töö. Uskumatult loov ja detailne 7-aastase poisi kohta. Mustrid ja detailid. Mul on nii hea meel, et seda last raamidesse ei ole surutud ja loodan, et meie koolisüsteem seda ka edaspidi ei tee. Minu lapse töö on alumine keksmine. Korraliku hästi kasvatatud tüdruku oma. Paber täisulatuses ära kasutatud, keksendutud ainult ülesandele ja tausta joonistatud ei ole. Kehv värvitaju. Kuntsnikku või kirjanikku temast igatahes ei tule, aga eks selle võrra ole ehk kergemgi.
Minu tark sõber arvas selle kohta aga hoopis nii: Töö tehakse tellija materjalist. Ei maksa alati last süüdistada. Kas rääkisin Sulle, kuidas üks mu Brüsselis elav tuttav, kes ütles, et talle meeldib kodus alatasa alasti ringi käia. Kõik oli hästi niikaua, kui koolis paluti isast pilt joonistada. Pärast seda hakkas lastekaitse huvi tundma, et mis toimub. Eks laps joonistas pildile oma silmade kõrguselt avaneva maailma koos isaga.

Keelest ja toimetamisest

Ma sain keeletoimetamise teises kontrolltöös 80%. Selline tunne nagu oleks uuesti Maanteeameti sõidueksamilt läbi saanud.

Õppejõu tehtud pilt. Ma loodan, et tohib üles panna, aga ise ta mulle selle saatis

Toimetamises peame tekstis kõik parandused tegema toimetajate kiilkirjas, mida korrektuurimärkideks kutsutakse. Ainult kuu aega ülikoolis ja ma olen juba uue keele selgeks saanud. Keeletoimetamine on täiesti kohutav aine uskumatult laheda õppejõuga. Ma olen praegu pool tundi toimetamise kodutöö kallal pusinud ja selle aja jooksul juba kolm korda tahtnud koolist paberid välja võtta. Kui prof Argus ei oleks see, kes ta on, siis ma arvan oleks neid kordi vähemalt seitse olnud.

Ma olen vist suurimaid loodusõnnetusi, kes kunagi Tallinna ülikooli magistrantide keeletoimetamise loengusse astunud on. Väga nõrga eelneva eesti keele ettevalmistusega, kehva loomuliku õigekirjatunnetusega, aga ise selle parandamiseks akadeemilise juhendamiseta palju pusinud. Lauseehitus tihedas võõrkeeltes suhtlemisest inglise, saksa ja vene keelte halbu mõjusid täis. Liiga tihti, kui loengus mõne halva konstruktsiooni näiteid tuuakse, tunnen ma ennast ära. Mõnes asjas olen end otsustanud parandada, mõnes osas ikka oma liini edasi ajada. Mingi isikupära peab inimese eneseväljendusse jääma ka. Hääliku pikkus on ka soome keele poolt juba rikutud saanud. Jah, ma kirjutasin esimeses toimetamise kontrolltöös gaala. Ma olen jumalast kindel, et kolme aasta pärast hakkab ÕS galat ja gaalat paralleelvormidena lubama ja siis kaob gala üldse vaikselt kõrvalt ära. Täna on asjad nii nagu nad on ja ma oleks tahtnud aknast alla hüpata, kui töö kätte sain. Siis mõtlesin, et kui prof Argus kõige selle peale, mida tema silmad nägema on pidanud, aknast alla hüpanud pole, ei hüppa ka mina. Ta peab ikka üks vapper naine olema, et suudab ajalehe ilma minestamta lahti lüüa.

Eks keelekorraldus olegi nagu nagu õigusloome või spordis dopinguainete nimekiri. Kurikaelad ja kasutajad on alati regulatsioonidest sammuvõrra ees.

Muudes ainetes me tõlgime. Kui toimetamises on grupi põhiliseks veaks liigsed parandused ja teksti ületoimetamine, siis tõlkimises õhutatakse meid just igal sammul pigem originaaltekstist lahti laskma. Minu meelest on see kohati lausa kriminaalne ja vägivald autori loomingu suhtes, aga tuleb asjaga kaasa minna. Selle märgiks tõlkisin ära ühe meemi.

***

Ma tahtsin veel seda ütelda, et Trumpiga ei tohi liiga karm olla. Nagu mu parim sõber, veidi šovinistlik siga, aga muidu intelligentne mees ütles: "Trump ei ole ühtegi sõda alustanud."