Sipelgad

Ei saaks öelda, et ma traditsioone ei austaks, aga ühest tahaks küll loobuda – igakevad-suvisest sipelgate rünnakust. Sel aastal on neid kuidagi eriti palju. Pehme talv on sipelgate vastu leebe olnud. Igast praost pressivad tuppa. Lisaks on nad vallutanud mu terrassid ja rõdud. Nagu troopikas elaks või midagi. Järgmiseks jalutab veel tiiger tikripõõsast välja.



Kodust saabunud esimene ärev teada sipelgarünnaku alguse kohta

Kuna see ei ole mul esimene kord oma maja ja toitu nende kuuejalgsete nuhtluste eest kaitsta, teadsin kohe, mida teha. Sipelgate mürgisööda toos. Soovitavalt Raidi oma. Läksin kohalikku ehituspoodi. Sipelgamürgi riiul oli lagedaks tehtud nagu tualettpaberi oma enne koroonakriisi. Raidi ei olnud, aga leidsin riiulinurgast veel mingi suvalise kaubamärgi topsid sipelgate mürgisöödaga. Ainult kaks toosi oli veel alles. Tundub, et ma ei olnud oma hädas vähemalt üksi. Panin topsid kööki ja esikusse kohtadesse, kus kõige elavam sipelgate liiklus käis. Kasutegur: null. Sipelgad ainult naersid. Kogu armee marssis mürgitoosist külma kõhuga mööda. Pole ime ka. Mõned päevad hiljem märkasin, et sipelgad olid kapi pealt meepurgi avastanud. Sellega juba ei konkureeri. Viskasin ära põlatud mürgitoosid välja ja tõstsin meepurgi külmkappi.

Siis jäin koroonasse. Nüüd otsustasin asja uuesti ette võtta. Isolatsioon oli emotsionaalselt küll nii kurnav, et mõne päeva järel rääkisin juba tomatitega, aga mitte nii hull, et oma üksildust köögisipelgate abil leevendada oleks tahtnud. Tõrjevahendite hankimise võimalused olid mul nüüd aga piiratud. Sipelgate mürgisöödamajad olid ainult ühe kojuvedu teostava toidupoe sortimendis. Mis teha, tellisin seda, mida sai. Igaks juhuks võtsin ühe temaatilise sipelgapildiga veini ka.

Kasutegur: null. Vein ei kõlvanud ka kuhugi, kuigi see oli Pinot Noir, minu lemmikviinamari. Pinot Noirist on halba veini umbes sama raske teha nagu halba pitsat. On olemas kuivanud pitsa, aga väga harva võib kohata halba pitsat.

Karantiin sai läbi. Siis soovitas mu töökaaslane ja kaasviimsilane kohalikust poest ühte kolmandat brändi sipelgate mürgisöötatopse. Ma olin juba lootust kaotamas, aga parem proovida ja pettuda, kui üldse mitte proovida. Läksin tõin selle toosi ka ära. Maksis ainult 1.95 eur. Enamasti on need topsikud hinnaklassis 3-5 eurot. Igaks juhuks otsin ühe viieurose ka veel lisaks ja asusin nii odavat kui kallist mürki juba samal õhtul oma majakaaslastele serveerima. Kallimasse mürgirestorani ei ole siiani üksi sipelgas sisse astunud. No ei huvita neid loomi gurmeeotsa toidupoolis.

Kasutu viieeurone tõrjetoos. Ärge ostke.

Kaheeurose topsiku ümber läks kohe elav sipelgate liiklus lahti. Hommikuks oli köögis puhas vuuk tehtud. Lõpuks saab meepurgi jälle külmikust välja tuua. Viisin sipelgamürgi edasi teisi korruse rõdule, kus algas kohe sama elav orgia kui eelmisel õhtul all köögis. Kui mürki veel alles jääb, õnnestub äkki sama toosiga ka alumine terrass sipelgatest puhtaks saada. Nii võib kahe euro eest veel oma maja enne talve tulekut tagasi saada.

Si! Kaks eurot. Meeldib mulle, meeldib mu sipelgatele ja meeldis ka mu töökaaslaste sipelgatele. Soovitan.