2020/06/20

See vene keel

Sügisel algab mu vanemal lapsel see õnnis kooliaasta, mil lisandub b-võõrkeel. Valikus on saksa ja vene keeled. Filosoofilistel põhjustel eelistaks ma saksa keelt, aga nagu suurem osa vanemaid, valin praktilistel kaalutlustel vene keele. Üleeile, nooremate laste lastaia lõpupeol jutustasime endise töökaaslasega, kellega meil nooremad lapsed koos lasteaias käisid ja nüüd esimesse klassi lähevad ning kelle vanem just vene keele esimese õppeaasta kadalipuga ühele poole sai. Raske olevat olnud. Lastel puudub huvi vene keele vastu. Ka mina tulin gümnaasiumist välja sisuliselt olematu vene keelega. Aastaid kurja vaeva ja kuigi vigaselt, ma räägin ja olen võimeline vene keeles naljagi tegema. Igatahes on mul kindel soov vältida lastega seda, et ka nemad vene keelega seda vett ja vilet peaks nägema, mis mina. Amatöörist keeleentusiastina proovisin vanema lapsega kolme-nelja aastaselt kodus vaikselt vene keelt rääkima hakata. Vastuseis oli nii tugev, et pidin lõpetama. Selle asemel alustasin inglise keelega. Täna, kuus aastat hiljem parandab ta kohati mu hääldust ning küsib mõnede sõnade kohta, mida minu sõnavaras ei olegi. Eks nooremalegi lapsele ole inglise keelest üht-teist kõrvalt meelde jäänud, aga räägib ta tunduvalt halvemal tasemel kui vanem õde samas vanuses. Tema anne ei olegi keeled, aga numbritega on ta jälle palju osavam kui õde sel ajal.

Karantiini ajal võtsin jälle lastega vene keele käsile. Proovisin igal õhtul nendega 10 minutit sõnavaraülesandeid teha. Nüüd on see soiku jäänud, aga vahel katsun vestlusesse venekeelseid sõnu ja fraase sisse poetada. Ma ei saaks öelda, et neile väga meeldiks või kasutegur suur oleks, aga mingi baasi edasiseks keeleõppes see äkki loob.

Sel nädalavahetusel õnnestus mul varastada kaks päeva ja sõitsime lastega Jurmalasse. Leidsin liiga hea hinnaga suure hotellitoa mereäärses spaas, et isegi post-koroonaajal tõsi olla. Minu ingliskeelne kiri broneerimissooviga kadus nagu mutiauku. 15 minutit enne väljasõitu helistasin. Administraator rääkis ainult vene keeles, aga kahe minutiga oli mul tuba ja muu vajalik info olemas. Vanem laps kikitas kuulates natuke kõrvu. Siin majas ei räägi keegi teenindavast personalist inglise keelt. Kui aus olla, siis pole ma neid ega ka teisi külalisi omavahel eriti läti keeltki rääkimas kuulnud. Eile poetasid lapsed omavahel juteldes selle kohta paar imestavat märkust.
"Jah, selle pärast ongi hea erinevaid keeli osata, et siis saad inimestega rääkides valida selle keele, millest nad aru saavad," kasutasin kohe võimalust kasvatuslikult vaherepliigiks.
"Jah, ja on hea, kui on ema, kes keeli oskab," arvas vanem laps. Õhtusöögil küsis mult kuidas vene keeles paari toidu nimetused on. Mina aga nägin hoopis, et tema see oli mingi klõps ära käinud. Ta tahab nüüd vene keelt õppida.

Hotell ise on nii kehv, et sõidame täna hoopis Riiga edasi. Eile Riiast läbi sõites tundus Riia vanemale lapsele meeldivat. Küsis ühe ja teise kohta. Eks ma siis näitan neile natuke Riia linna.

5 comments:

  1. Vene keele õppimisega on vist nii, et KÕIK sõltub õpetajast. Ja tema metoodikast. Ma võin kodus kõrvade peal käia ja lapsele vene keeles laulda või vene kultuurist pajatada - kui õpetaja on tropp, siis laps õppima ei hakka. Muu keskkond ei toeta praegu mitte ühtegi võõrkeelt peale inglise keele. Kodu saab natuke ära teha, aga üldiselt on see aine, mis on praktiliselt täies mahus kooli lükata-tõmmata. Ja oi sa vana pagan kui halvasti seda õpetada saab.

    Aga muidu - jaa. Ma arvan ka, et vene keelt peaks oskama. Ja et vene kultuurist peaks samuti natuke mõikama. Esiteks ikkagi "suur naaber", teiseks - äge kultuur on, kolmandaks avab vene keel akna kogu slaavi maailma. Vene keele baasil saad hakkama Ida-Euroopas, Kesk-Aasias - kõik sõnad on natuke tuttavad ja leiab kohalikega ühise keele. Ning teise tähestiku mõistmine on samuti igati kasulik.

    Nii et edu lastele. Loodame, et õpivad hästi :)

    ReplyDelete
  2. Vene keelest võib mujalgi kasu olla, sest üldiselt välismaal eriti vene keelt ei osata. Juba oskus kirillitsat lugeda teeb minust tegija 😊

    ReplyDelete
  3. Vene keel iga kell!
    Sakslane saab aru vene keelest
    (sest teenindaja on venelane)
    Soomlane saab aru vene keelest
    (sest teenindaja on venelane)
    Eestlane saab aru vene keelest...
    Lätlane eesti keelt ei mõista...
    ja ei ole venelane, aga saab aru :)

    Lastel puudub huvi vene keele vastu?!
    No, ei maksa enda huvi lastele üle kanda.
    Laste huvi on üldiselt (kodust) rikkumata.

    Oma lapse keelekümblusega, maha kardan,
    oled bussist maha jäänud, sest laps tulnuks
    kohe varakult venekeelsesse lasteaeda sokutada
    (minu teada kõik enam-vähem kuulsad teevad nii),
    sest vene tädid hoolivad lastest disktreetsemalt
    ja lapsed sotsialiseeruvad iseseivalt omavahel.
    Keelest rääkimata.

    Veider,
    aga soome keel on sarnane vene keelele,
    mida eestlasel on raske seedida, et kuidas
    kolme või isegi üheainsa sõnaga kõik öeldud saab.

    ReplyDelete
  4. Mina vastupidi tulin samast gümnaasiumist super vene keelega välja. 10.klassiks olin vene keelt õppinud 5 aastat ja kasu null. Kolme aastaga saime sellise kiirenduse, aga seda tänu Olegile. Kes teab, see teab :)

    Nüüd mu oma laps õpib samas koolis vene keelt. Pool klassi on täiesti hädas, aga minu lapse õpetaja alustas suurepäraselt, väga lihtsa õpikuga. Lastele väga meeldib ning neil läheb väga hästi. Vastupidiselt teisele keelerühmale, kus on teine õpetaja ja teine õpik.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah. Oleg oli teine tera. Meil oli alguses üks teine ja siis Nora, kuldne vene hing. Ma arvan, et tema ei ole süüdi, et ma vene keelt ei osanud. Aga selle eest andis mulle inglise keelt Mumma :) Ma ei saaks ütelda, et ma teda inimese või pedagoogina hindan, aga inglise grammatikaga ma juba Mumma kooliga ennast narrida ei lase.

      Delete