2020/06/11

7. päev koroonat

Üleeile raamatukogus koduteeninduse kaudu toodud raamatud on kõik läbi loetud. Toit hakkab ka otsa saama jälle. Sipelgad on endiselt alles. Ma alguses ei saanud aru, miks nad oma mürgisöödamaja ei kasuta, aga siis avastasin, et nad on meepurgi kapi pealt üles leidnud. Sellega juba ei konkureeri. Juukseid kammin ülepäeviti. Eile helistas perearst. Ta on vist kõige põhjalikum perearst Eestis. Küsis enesetunde kohta, hoiatas, et vahel hakkab köha alles 8. või 9. haiguspäeval ja andis juhised, millal endale kiirabi kutsuda kui ma nädalavahetusel surema peaks hakkama. Peale sellist kõnet hakkas mul muidugi kohe köha. Täna hommikuks rahunesin maha ja köha oli ka nagu nõiaväel kadunud. Üks töökaaslane kirjutas siis, et ta on ka kuulnud, et poole halvemuse suunas võib tulla väga äkitselt. Peale seda juttu köhin jälle.

Suhtlen palju kassiga. Kui lapsi kodus ei ole, on ta nagu kleepekas mu küljes kinni. Tahab iga asja juures "aidata".



Eile hakkas sel ajal, kui ma pesu kuivama panin, hernetaimi üles võtma. Ma olen igal aastal herneid kasvatanud, ei tea, mis talle nüüd pähe lõi. Pärast proovis veel istustuskastist rukkolat süüa. Vaadake ainult seda lolli. Jube õietolm on ka igale poole vihmaga maha sadanud.




Täna hommikul leidis voodi vahelt roosa mao. Jumal tänatud, et kass majas on. Ei tea, mis muidu kõik juhtuda oleks võinud.






1 comment: