2020/04/29

Toidugeeniused

Täna saan ma hakkama sellise tükiga, et kiidan midagi, mida ma ise veel käeski ei ole jõudnud hoida.

Mul on au töötada koos väga paljude heade kokkadega väga mitmest rahvusest. Meie tootearendusjuht, Eesti mitmekordne bbq-meister, on üks neist toidugeeniustest. Ma ei ole elus kellegi peale vist nii palju karjunud kui tema, aga vähe on inimesi, kellega koos töötamist ma ka rohkem nautinud oleks. Karjume üksteise peale natuke aega, siis lähme kompromissile ja tööga edasi. Ma olen seejuures väga mittekarjuv inimene, aga see on teistmoodi. Me oleme mõlemad toiduteemadel emotsionaalsed, sest me mõlemad oleme sündinud toitu armastama. Me armastame seda lihtsalt erineval viisil, tema läbi selle, mida ta oma kätega teeb, mina läbi mikroskoobi ja molekulide. Kaks inimest, kes toitu armastavad, ei saa teineteise peale kunagi tõeliselt vihastada. See on hea koostöö, me austame teineteise erialast kompetentsi.

Umbes nii ütlesin ma viimasel ettevõtte uusaastapeol ka meie tootearendusjuhile. Lisaks ütlesin ma veel seda, et tema on tegelikult üks neist põhjustest, miks ma meie tootmisesse tööle tulin. Tõeliselt geniaalsed tootearendajad nagu tema on suur haruldus ja nendega on suur au koostööd teha. Ja üldse, ta on üks õnnelik inimene, sest ta saab teha seda, mis on tema anne, kirg ja kutsumus. Kui suurema osa inimeste töö meie majas on hästi süüa teha, siis minu töö on käia ja rääkida, kui halvasti kõik süüa teevad. Kvaliteediinimeste elu ei ole kerge. Ma olin ikka päris purjus sel õhtul. Õnneks olid teised ka.

Järgmisel tööpäeval peale pidu oli meie tootearendusjuht õige puhevil. Umbes nagu siis, kui ma tema mõne pasteedi konsistentsi olen kiitnud. Püreestatud ja vahustatud asjad õnnestuvad tal alati hästi. Ega ma siis ainult laida. Kui midagi on hästi, katsun ma alati ka seda öelda.
Peo juurde tagasi tulles, siis ütles meie tootearendusjuht nii: "Jaa, Kass, vaata, kuidas alkohol inimese tõelise pale ikka välja toob. Ka sinus on tegelikult inimene peidus."
Kohutav. Mind tuntakse kui ettevõtte kõige kurjemat inimest ja seda reputatsiooni tuleb hoida.
"Jah, tõesti. Nüüd sa siis nägid, ka, milliseks ma peale piisavat kogust veini muutun: valelikuks pugejaks," hakkasin peojärgse damage control`iga peale.

Meie maja toidugeeniusel on ka geniaalsed sõbrad. Üks neist kadunud telekokk Jazz. Nüüd Jazzu sõprade eestvedamisel Varrakult ilmunud raamat Jazzust koos tema retseptidega (LINK). Toidud raamatu fotode jaoks on tehtud meie tootearendusköögis minu heade kolleegide poolt. Kuna sain suurema osa neist ära süüa, võin ütelda, et Jazzu retseptid on ikka head küll. Raamatu Telekokk Jazz ja tema inimesed koostajaks on Eesti toidu- ja veinimaailma grand old lady Ene Ojaveski, Eesti Sommeljeede Assotsatsiooni ja sommeljeede kooli, kus ka minul on olnud hea meel aasta aega õppida, eestvedaja.


Ühesõnaga kui kellelgi isutab kokaraamatu järele, siis siin on üks.

No comments:

Post a Comment