Toidugeeniused

Täna saan ma hakkama sellise tükiga, et kiidan midagi, mida ma ise veel käeski ei ole jõudnud hoida.

Mul on au töötada koos väga paljude heade kokkadega väga mitmest rahvusest. Meie tootearendusjuht, Eesti mitmekordne bbq-meister, on üks neist toidugeeniustest. Ma ei ole elus kellegi peale vist nii palju karjunud kui tema, aga vähe on inimesi, kellega koos töötamist ma ka rohkem nautinud oleks. Karjume üksteise peale natuke aega, siis lähme kompromissile ja tööga edasi. Ma olen seejuures väga mittekarjuv inimene, aga see on teistmoodi. Me oleme mõlemad toiduteemadel emotsionaalsed, sest me mõlemad oleme sündinud toitu armastama. Me armastame seda lihtsalt erineval viisil, tema läbi selle, mida ta oma kätega teeb, mina läbi mikroskoobi ja molekulide. Kaks inimest, kes toitu armastavad, ei saa teineteise peale kunagi tõeliselt vihastada. See on hea koostöö, me austame teineteise erialast kompetentsi.

Umbes nii ütlesin ma viimasel ettevõtte uusaastapeol ka meie tootearendusjuhile. Lisaks ütlesin ma veel seda, et tema on tegelikult üks neist põhjustest, miks ma meie tootmisesse tööle tulin. Tõeliselt geniaalsed tootearendajad nagu tema on suur haruldus ja nendega on suur au koostööd teha. Ja üldse, ta on üks õnnelik inimene, sest ta saab teha seda, mis on tema anne, kirg ja kutsumus. Kui suurema osa inimeste töö meie majas on hästi süüa teha, siis minu töö on käia ja rääkida, kui halvasti kõik süüa teevad. Kvaliteediinimeste elu ei ole kerge. Ma olin ikka päris purjus sel õhtul. Õnneks olid teised ka.

Järgmisel tööpäeval peale pidu oli meie tootearendusjuht õige puhevil. Umbes nagu siis, kui ma tema mõne pasteedi konsistentsi olen kiitnud. Püreestatud ja vahustatud asjad õnnestuvad tal alati hästi. Ega ma siis ainult laida. Kui midagi on hästi, katsun ma alati ka seda öelda.
Peo juurde tagasi tulles, siis ütles meie tootearendusjuht nii: "Jaa, Kass, vaata, kuidas alkohol inimese tõelise pale ikka välja toob. Ka sinus on tegelikult inimene peidus."
Kohutav. Mind tuntakse kui ettevõtte kõige kurjemat inimest ja seda reputatsiooni tuleb hoida.
"Jah, tõesti. Nüüd sa siis nägid, ka, milliseks ma peale piisavat kogust veini muutun: valelikuks pugejaks," hakkasin peojärgse damage control`iga peale.

Meie maja toidugeeniusel on ka geniaalsed sõbrad. Üks neist kadunud telekokk Jazz. Nüüd Jazzu sõprade eestvedamisel Varrakult ilmunud raamat Jazzust koos tema retseptidega (LINK). Toidud raamatu fotode jaoks on tehtud meie tootearendusköögis minu heade kolleegide poolt. Kuna sain suurema osa neist ära süüa, võin ütelda, et Jazzu retseptid on ikka head küll. Raamatu Telekokk Jazz ja tema inimesed koostajaks on Eesti toidu- ja veinimaailma grand old lady Ene Ojaveski, Eesti Sommeljeede Assotsatsiooni ja sommeljeede kooli, kus ka minul on olnud hea meel aasta aega õppida, eestvedaja.

Ühesõnaga kui kellelgi isutab kokaraamatu järele, siis siin on üks.

Aafrika täht ehk kultuurilisi kilde Soomest

Ma olen nüüd vist pisut üle pooleteise aasta vahelduva eduga soome keelega maadelnud. Tulemust on, aga on kasinalt või nagu soomlane ütleks: olen tulnud aru saama, aga mitte veel täielikult rääkima. Üldiselt on see olnud hästi investeeritud aeg. Keeleõppe eesmärgil olen paaris Soome FB grupis ja sealne huumor ning kultuurilised õppetunnid on üle prahi. Koroonakriisil on lisaks madalatele kütusehindadele veel häid külgi -- meemid. Ja soomlaste koroonameemid on üle prahi. See selleks.

Karantiini alguses revideerisin koduseid lauamänguvarusid. Korraga meenus mu lapsepõlve lemmiklauamäng: Lõunarist. Tegu on üldjoontes juhuslikul õnnel põhineva põneva mänguga, mis sisaldab veidi ka taktikalis-strateegilisi elemente ja üldhariduslikus mõttes annab juurde geograafiateadmiseid. Asusin internetis jälgi ajama ja tuli välja, et see, mida mina Lõunaristi nime all tundsin on hoopis klassikaline Soome lauamäng Afrikan tähti (https://en.m.wikipedia.org/wiki/Afrikan_tähti). Natuke uurimist veel ja Eestisse täiesti tellitav. Täna saingi kätte. Mäng on minu 6- ja 10-aastase jaoks täpselt sama kaasahaarav kui minugi jaoks omal ajal. Kaasa pandud soome- ja inglisekeelne instruktsioon on üsna lakooniline, kuid jätab sedavõrra rohkem ruumi kokkulepetele mängu reeglite paika panemisel. Ma kavatsen seda lastega veel ja veel mängida. Soomlased oskavad ikka täiesti üllatavaid asju hästi teha.

Ei, meil ei ole toas betoonpõrandat. Tegu karuseterrassiga, uskumatult hea asi karantiini talumiseks

Üks asi, mida soomlased veel üllatavalt hästi oskavad on kaebamine. Seda pean ikka ja jälle tõdema, kui kuu lõpus kliendireklamatsioone kokku võtma hakkan. Üldiselt me teeme häid tooteid, aga eks kõigil juhtub ja ka tarbijad on erinevad. Ma üritan tööasju mitte liiga palju jagada, aga see soomlaste hala teinekord lihtsalt liiga hea, et seda ainult endale hoida.
Näiteks: see võileib oli nii kohutav, et pidin selle biojäätmetesse ära viskama (soomlane ei unusta ka kriisiolukorras jäätmete sorteerimist ja keskkonnahoidu).

Või: aiheutti kovia vatsavaivoja ja ripulia, pari tuntia leivän syömisestä sai juosta vessaan (põhjustas korraliku kõhuvalu ja -lahtisuse, paar tundi peale leiva söömist sai peldikusse joosta).

See on kõlaliselt vaieldamatult ilusaim reklamatsioon, mida ma elus saanud olen:

luulin olevan laadukkaampi,

kana pientä, keitetyn makuista silppua,

kastiketta olisi kaivannut lisää

Kõlab nagu regilaul ja ma ei ürita seda isegi tõlkida. Fantastiline keel.

Jälle EMOs

See on üks õpetlik lugu sellest, kuidas tööandja usaldust mitte ära kasutada ja mingitest asjadest veel. Reedel mõtlesin, et kasutan kodukontori hüvesid ja teen tööajast kiirelt lõunaks perele kartulipudru valmis. Hakkasin kartulitelt keevat vett ära valama ja järgmisel hetkel libises poti sang kuidagi käest. Nüüd on siis nii, et kui viimastel aegadel sajab mulle taevast enamasti ainult sõnnikut kaela, on vahelduseks hakanud ka keevat vett sadama. Natuke sai pihta parem reis, aga suuremas osas siiski parem labajalg. Hea, et vähemalt kraanikausi lähedal olin ja sain jala kohe jaheda vee alla torgata. Hoidsin vist liiga vähe, 2...3 minutit. Hiljem lugesin, et oleks pidanud jalga lausa 15 minutit vee all jahutama, aga ma enne jahutasin ja alles siis googeldasin kuidas jahutada.
Diagnoosisin endal 2B astme põletushaava käelaba suurusel pinnal ja arvasin, et olen superkangelane ning küll paraneb ise ära. Midagi ta ei paranenud, hoopis hullemaks läks. Pühapäeva öösel olin oma jalaga nagu 5 kopikat Lääne-Tallinna Keskhaigla EMOs kohal.

 

Sain mitmelt meedikult kiita oskusliku villide avamise eest ja laita, et varem arsti poole ei pöördunud. Mind võttis vastu lühikest kasvu käbe noorem meesarst, kahtlustan, et resident. Mulle hakkas ta inimesena kohe meeldima. Käigupealt võttis ta vastu kiirabiautosid, avas mingi osakonna ja tegeles viiekümne muu probleemiga. Mu jalga vaadates ütles, et see on ju vana haav.
Mina: "Jah, reedene"
Tema: "Miks Te siis nüüd tulla otsustasite?"
Mina (viisakas sõnastuses): "Sest kõik f****** käskisid mul sellega arsti juurde minna ja see jalg hakkab mul ilmselgelt otsast mädanema"
Algul arvasin, et nüüd saingi kaela selle suhtumise, mida EMO puhul nii väga kardetakse: pseudoprobleem ja oleks pidanud kodus ise hakkama saama. Täna, kui mu jalga on kolme meediku ja mu enda poolt nelja päeva jooksul viis korda ümber seotud saan ma aru, et nii suur 2. astme põletus vajab professionaali kätt ning arst tahtis puhtalt uudishimust teada, mis mu peas toimus, et ma kaks päeva ootasin. Vahepeal hakkas mingeid tõsisemaid haigeid peale viskama ja ma jäin umbes tunniks oma raamile vedelema ning EMO telgitaguste elu jälgima.

Ootel

Elu EMOs on huvitav. Korra käis üks medvend kurtmas, et peab koroonapalatisse minema, aga lüüsis on ainult mingid suured kaitsekombed. Mu lemmik pisike arst, kes tol ööl seal vägesid kamandas teatas, et siis panedki selle mis on. Vahepeal tuli patsiente järjest juurde. Kõrvalruumis algas arutelu teemal, et PERH ei võta enam vastu ja peab uue osakonna selle tõttu Lääne-Tallinna keskis avama. Keegi arvas, et peaks ikka PERHiga patsiendid pooleks tegema. Ma ei tea, mis liiki patsientidest juttu oli ja ma ei osanud ka seisukohta võtta kas õigus on PERHil või Lääne-Tallinnal, sest viimaste kuude jooksul olen nii PERHis kui Lääne-Tallinna Keskhaiglas pidanud nii palju käima, et mul juba sellele mõteldes seest keerama hakkab ning ma olen õppinud sügavalt austama seda rasked tööd, mida neis mõlemas majas tehakse.

Poole tunni pärast oli koroonapalatisse kadunud medvend tagasi, näost punase ja kombe soonimisjäljed näos. Üldse nägi ta nördinud välja, sest koroonaosakonnas olevat ainult üks patsient olnud. Nüüd oli tal uus probleem: ta tahtis uut maski. Lunis ja lunis, sest noh, ta käis just koroonatsoonis ja on uut maski väärt. Lõpuks anti talle uus respiraator, aga et neid hoiti minu raami kohal asuvas kapis käis kogu see trall minust umbes poole meetri kaugusel. Ma üritasin samal ajal kõigest väest hinge kinni hoida ja oma ratastel lavatsit natukenegi koroonapoisist kaugemale nihverdada.

Ühel hetkel rahunes möll maha ja pisike arst saatis paar meedikut minuga edasi tegelema. Haav puhastati, mökerdati mingi kohapeal valmistatava salviga sisse ja seoti nii oskuslikult, et silm kohe puhkas. Järgmisel päeval perearsti juures haava ümber sidudes teadis pereõde rääkida, et see olevat olnud Seppo salv. Kunagi Tallinnas tegutsenud põletushaavade kliiniku legendaarse arsti dr. Seppo leiutis. Ma ei ole jõudnud tema elulugu veel läbi töötada, aga kavatsen selleks kindlasti aega võtta: http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/504-tuntud-aga-tunnustamata-100-aastat-dr-arnold-seppo-suennist

Traumapunktis kaasa antud kirjalik anamnees oli huvitav: 17.04 kodus valas keevat vett vasaku jala peale.
Objektiivne leid: 2. astme põletushaavad vasakul jalal 2% kehapinnast.
Esiteks kallas see vesi ennast võrdlemisi ise ja teiseks oli tegu parema jalaga.
Arst, kes mulle pabereid kätte tõi uuris, ega mul ravimiallergiaid ei ole.
Mina: "No penitsilliinide suhtes on tundlikkus"
Arst: "Aa..."
Mina (jällegi viisakas sõnastuses): "Okei, andke need paberid siia. Mis te mulle välja kirjutasite siis?"
Amoksütsilliini olid kirjutanud. Ainsa aine tervest farmakopöast, mille suhtes mul eales mingi reaktsioon on tekkinud. Ravimiallergiate juurde oli kirjutatud: eitab ravimiallergiaid. Tore, et nad enne kirjutamist küsinud olid. See selleks.
Mina: "Hea küll. Kui mul on valida, kas ma lähen beetalaktaamide reaktsioonist paiste ja punaseks või saan veremürgituse, siis ma valin ikka esimese"
Võtsin oma jala, paberid, soovisin head õhtut ja hakkasin koju sõitma. Perearstikeskuses sain järgmisel päeval antibiootikumid amoksütsilliinist kenasti mingi mütsiini vastu vahetada.
Kokkuvõtvalt jäin ma oma EMOs käiguga siiski väga rahule. Sain adekvaatset abi ja palju uusi teadmiseid.

Üldiselt olen ma oma kehas pettunud. Esimesed kaks päeva arvasin tõsimeeli, et tegu on mingi tavalise marrastusega, aga põletushaavad käituvad hoopis teisiti. Keha tundub nagu ründavat suurest šokist põletatud piirkonda. Nekrootilist kudet viskab nii kiiresti peale, et ma vaevalt jõuan seda ära rookida. Ma ei saa aru. Millal inimkond tuld kasutama õppis? Ja sadade tuhandete aastate jooksul ei ole endiselt kehal mingeid adekvaatseid reaktsioone välja kujunenud põletuste suhtes. Evolutsiooniline läbikukkumine, ma ütlen.

Kes võikaid lugusid ei karda, neile lõpetuseks pilte ka. Kes vaadata ei taha, see alla ei keri palun.

Värske

12 tundi hiljem

Kuidas teil läheb?

Inimesed on head. Inimesed on hoolivad ja küsivad, kuidas teil läheb. Või kuidas tal läheb. Isegi need, kes teda ei tunne. Ma ei vasta nendele küsimustele meelsasti, sest kuidas ikka võib minna inimesel, kelle ajust on vähk ja kiiritus kolmandiku hävitanud. Iga päev kaotab ta järjest tillukesi tükke iseendast, nii vaimselt kui füüsiliselt. Või kuidas läheb minul, leibkonna ainsal töötaval ja funktsioneerival täiskasvanul, kes epideemia ja majanduslanguse tingimustes ühteaegu leinab ning vastutab lisaks endale veel kolme inimese eest? Perearst on digilukku minu kohta kirjutanud nii:

Diagnoos
F32.1 - Mõõdukas depressioon

 *20.01.2020: Elukaaslasel diagnoositud multiformne glioblastoom 3k tagasi, sümptomid kiirelt progresseeruvad, markerite põhjal prognoos halb. Peres kaks alaealist last, kellest üks koolieelik. Sümptomitest prevaleeruvad unehäired ja isutus, pelgab sõltuvuse teket, zolpideemi 20 tbl algul kasutanud. Suitsiidimõtteid eitab, "kahe jagaga maa peal". Kaalust kaotanud 7 kg selle ajaga. Praegu kasutanud melatoniini 10 mg ööseks, sellest alati ei piisa. Töötab täiskohaga toiduainetööstuses kavliteedijuhina, varem farmaatsiasektoris. Psühholoogidesse ei usu, soovib intelligentset vestluspartnerit, seetõttu jätkab siin. Homme läheb Haapsalu hotelli 3ks päevaks, abikaasal tasuline statsionaari koht Haapsalu Neurorehabilitatsioonikeskuses. *17.02.2020: On väsinud. Tuleb 05.03 töölt ära, ajab abikaasa firma asju-homme müük, ülehomme neurokirurgia konsiilium, vereanalüüside põhjal otsus kemoteraapiaks. Abikaasa oli 3p koomas, praegu 8 mg dexametazoni. Tahavad proovida Avastini sümptomaatilise ravina. Xanax ja mirtasapiin kombinatsioon toimis hästi, saanud magada kuni eelmsie näedalani, võtnud õhtul peale tööd 0,25 mg alprasolaami lisaks. *09.03.2020: 2 nädalat puhkust sai, töölt ära veel ei tulnud kuna vägati paluti jätkata, pakuti tõusu ametiredelil. Mirtasapiin ei toiminud, jättis pooleli. Ärevus tuleviku suhtes suur, melatoniin unele hetkel aitab, 4-6 mg. Kaal on nüüd endiseks tagasi tõusnud, emotsioonisööja - sööks ainult kondenspiima ja muid süsivesikuid. Soovib midagi ärevuse vastu "vajadusel võtmiseks" aja mitte diasepaami, alprasolaami ega muud psühhotroopset.


Tema kohta hakkasin ma ise väikestviisi logi pidama, kui selgus, et selles muutuste virrvarris on vaja mingitki järge pidada. Põhiliselt fikseerin tema seisundi muutuseid ja uute ravimite kasutuselevõttu. Viide stabiilsusele tähendab teatavat stabiilsust sümptomite halvenemise perioodil. Vaikus sissekannetes märgib paremaid, stabiilseid aegu.
 14.04
Pigem parem
13.04
stabiilne
ööuni 10...12h, magab päeval ca 2h
12.04
väsinum, meeleoluhäired (muutused enne skeemi muutmist)
muutused skeemis dexa 8mg->6mg (tema enda tungival soovil, ka on tugevad kõrvalmõjud siiski)
keeldub olansapiinist
mõlemad põlveliigesed turses, eriti vasak
ööuni 10...12h, magab päeval ca 2h
09.04
parem
liikumine paranenud, väsimus taandunud
hea päev
08.04
seisund halvenenud
07.04
seisund tunduvalt parem. liikumine paranenud, alaseljavalu ei kurda
06.04
lahkub voodis kaks korda korra tualetti
kurdab alaselja kerget valu
skeemist maha:
sirdalud 4mg (arstiga konsulteerides, ei anna tulemust parema kehapoole spaatilisuse vähendamisel)
temosolomiid, kytril (5/23 tsükli lõpp)
05.04
parem
treenib isegi trenažööril 10min
04.04
seisun kehv, liigub voodist välja ainult korra, tualetti
03.04
lisandunud ärrituvus, vihahood
02.04
ravimiskeem muutusteta
seisund stabiilne või isegi parem
kurdab nägemishäireid
vedeliku tasakaaluga midagi
õhtul äkiline apaatia, väsimus
01.04
hommikul skeemile lisaks 4mg kytril
õhtul 4mg kytril
õhtul enne magama minekut 340mg temosolomiid
päeval süvenev segadus
viimastel päevadel ringutab/sirutab kaela
temosolomiidi talub hästi
31.01
õhtul tavapärasele skeemile lisaks 4mg sirdalaud
öösel kurdab valu paremas käes
26.03
hommikul kurdab öiseid segaseid sümptomeid paremas käes ja kehapooles: ebamugavustunne (focal seizure?)
tavaline hommikune näopunetus ei taandu tõustes nagu tavaliselt
paremal all igemes põletik
anoh, muidu parem :)
25.03
stabiliseerunud
parema labajala turse püsib
23.03
füüsiline nõrkus, apaatia
parema labajala kerge turse (mitte liiges)
21.03
seisund parem
20.03
väsimus vähenenud
kurdab hägustunud nägemist
19.03
väsimus sama
süvenev mentaalne segadus
18.03
süvenev väsimus
13.03
hommikul kõne halvenenud, muidu erksam
õhtul nagu parem, väsimus taandunud
12.03
apaatsus ja väsimus suurenenud.
dexa doos 6mg->8mg (4mg hommikul, 4mg lõunal)
sööb ilusti
11.03
Viimasel viie päeva jooksul vähehaaval üldise energiataseme vähenemine
25.02
6 mg dexa, 500mg levetiratsetaam
alustab keemiaravi
18:00 2 tbl cerucal
uimane, läheb voodisse
20:15 500mg levetiratsetaam
280mg temosolomiid
öösel oksendab 3x
23.02
hommikul uimane, õhtul väga palju parem
liigub toeta toas
22.02
kurdab depressiooni, on ükskōikne
20.02
dexa 8mg->6mg
õhtul läheb juba 19:00 magama
13.02
dexa arstikonsultatsiooni põhjal dexa 6mg->8mg
09.02
dexa 8mg->6mg
järgnevatel päevadel tekkinud unisus
28.01
öösel muutunud aktiivsemaks
päeval suhtleb ühe-kahesõnaliste lausetega, orienteerub ajas, kohas, sündmustes. oluline paranemine
tavaline tabletiskeem
sööb puljongit, vedeliku tarbimine normaalne
27.01
tavaline tabletiskeem
sisuliselt vedelikku ei tarbi
26.01
maokaitse
2mg dexameth
500+500mg keppra
viimane annus kell 21:00
tõuseb istuma, silmi ei ava
päevas joob kokku kruusi vett
25.01
öösel peavalu, hommikul oksendab
800mg ibuprpfen
keeldub söögist
kell 11:00 500mg kepra
kell 11:30 2mg dexameth, 2tl kreeka jogurtit
kell 16:00 400mg ibuprofeen
oksendab, palavikku ei ole
21:45 500mg kepra
00:00 oksendab
24.01
peavalu
ōhtul 18:10 mõlema reielihase eptileptilised tōmblused ca 3 min
19.01
kōne halvenenud, hommikul peavalu
maokaitse, 2.0mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
15.01
lühiajalise mälu häired, korra kōrvus kohin
maokaitse, 2.0mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
14.01
uimasus, keset päeva korra peavalu
süvenenud lühiajalise mälu häired
maokaitse, 2.0mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
12.01
seis parem
maokaitse, 2.0mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
11.01
sama, mis eile, lisandunud apaatia. ōhtuks elavneb
maokaitse, 2.0mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
10.01
väsimus
maokaitse, 2.5mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
09.01
väsimus, passivsus
maokaitse, 2.5mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
08.01
stabiilne
maokaitse, 2.5mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
07.01
halb päev, väsimus, kõne kehvem
maokaitse, 2.5mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
06.01
uimasus ja nägemishäired, aga hea päev. teeb tööd ca 2..3h
maokaitse, 3mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
05.01
hommik väga hea. treenib trenažööril. pealelõunal peapööritus. stabiilne või pisut parem päev
maokaitse, 3mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
04.01
väga hea päev. uimasus puudub, pearinglus. tegeleb arvutiga, aktiivne. treenib trenažöör
öösel parema jala kerged eptileptilised tõmblused
maokaitse, 3.5mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
03.01
stabiilne, endiselt pearinglus, uimasus, aga parem kui eile. teeb pisut tööd arvuti taga. hea päev
maokaitse, 3.5mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
02.01
stabiilne, aga pearinglus, uimasus. ei soovi õhtul majast välja minna
19:35 parema jala eptileptilised tõmblused
maokaitse, 3.5mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
01.01
unisus vähenenud, liikumine veidi halvem, üldiselt stabiilne. aktiivne päev
maokaitse, 4mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
31.12
päeval ütleb, et liikumine on paranenud, teeb arvutis väikese koormusega lihtsamaid töid. Pealelõunal väsimus, õhtul käime ratastooliga poes. 18:25 parema jala kerged tõmblused
alates 19:00 unisus, läheb magama
kontakne, hoiab üleval normaalset vestlust, aga silmi ei ava
magab öösel 13h
maokaitse, 4mg dexa, 500+500mg keppra, 1tbl uus rohi
30.12
päeval arvutis, õhtul väsimus. ei soovi ratastooliga õue tulla perega. füüsis stabiilne
hommik: maokaitse, 4mg dexa, 500mg keppra
õhtu: 500mg keppra
29.12
nii füüsiline kui vaimne seisund eilsest paremad
hommik: maokaitse, 4mg dexa, 500mg keppra, antibiootikum
õhtu: 500mg keppra
28.12
liikumine paranenud, käib iseseisvalt trepist. kurdab tugevat nägemise hägustumist.
episoodilised käitumishäired (verbaalse enesekontrolli puudumine, uste paugutamine jne), depressioon?
27.12
paranoia, psühhoos, üleväsimus
25.12
uimasus, aga stabiilne
kurdab öösel parema kehapoole tõmbluseid
24.12
hommik: maokaitse, 4mg dexameth, 500mg kepra
päev on aktiivne, kurdab keskmist väsimust, kurnatust ja pearinglust
paranoiailmingud
õhtul keeldub keprast, vōtab sisse lõpuks 500mg keprat
23.12
seisund parem kui eile, uimane, magab palju, aga vähem kui eile
magab ca 14 tundi
neelamisraskused taandunud
hommik: maokaitse, 4mg dexameth, 250mg kepra
ōhtu: 250mg kepra
öösel kurdab parema käe epileptilisi tõmbluseid
22.12
halb päev
magab ca 18-20 tundi, kurdab halva unekvaliteedi üle
liigub toas vaid teise inimese toega
sööb halvasti
kurdab peavalu
neelamisraskused
kurdab esmakordselt kerget iiveldust
hommikul 1 tbl maohappe blokaator, 4mg dexameth., 250 kepra (skeemist kõrvalekalle), 200mg ibuprofeen (kurdab peavalu)
ōhtu: 2mg dexameth, 250mg kepra
21.12
haiglast koju
hea päev
sööb hästi, liigub toas kepiga
vaatab laskesuusatamist
kerged neelamisraskused
hommikul haiglas 8mg dexameth., 500mg kepra
õhtul kodus 250mg kepra (skeemist kōrvalekalle)

Nii meil lähebki.