2019/02/22

Reedesed lood

Raske nädal on olnud, aga vähemalt on reede meil siin lõbusate lugude saatel möödunud kontoris. Tegevjuhil on silmapõletik. Õnneks vaid ühes silmas. Ühelt poolt vaadates näeb välja nagu kaks nädalat jutti odekolonni joonud eluheidik muiste. Sai õnneks rohu peale ja päeva lõpus hakkas juba mõlemalt küljelt vaadates jälle inimesega sarnanema.
"Puhkus," ütlesin mina, "puhkus on see, mida su asotsiaalne silm vajab."
Ma tean omast käest hästi. Kui ma oma endise elukaaslasega tuttavaks sain, nakatusin üsna pea peale seda silmapõletikku. Mõlemapoolsesse. Teisele või kolmandale kohtamisele minnes voolas mu tursunud silmadest ojadena mäda. Poiss ei lasknud ennast sellest häirida ja juba mõned päevad hiljem elasime koos. Oleks võinud siiski lasta, nii oleks väga palju halbu asju olemata olnud.
Võib ka teisiti. Üks mu tuttav pissis ennast esimesel kohtamisel täis. Tal oli olnud tööl kiire närviline päev ja nii ei jõudnud ta midagi süüa. Romantilisel jalutuskäigus rannas sõitis madal veresuhkur kombinatsioonis kõikuva vererõhuga sisse. Nii ta pildi tasku panigi. Minestades läksid lihased lõdvaks ja...
Poiss oli härrasmees. Kutsus takso, et tüdruk EMOsse kontrolli viia ning pani viisakalt oma jakigi talle autosse istumise alla. Täna on neil kaks last ja 10 aastat abielu. Viimast tuleb kindlasti veel juurde. Äkki esimestki.

***

Lõunalauas läks jutt millegi pärast autopesulatele. Mul oli kohe lugu, kuidas ma omal ajal Viimsi Statoili omasse kinni jäin. Täpselt nii, et uksed olid kahe posti vahel ja autost välja ka ei saanud. Õnneks oli pesutänavas tankla telefoninumber kirjas. Helistamise peale tegid nad pesulale restardi ning ma sain õnnelikult vabaks.
Meie tootmisjuhil läks veel õnnetumalt. Tema jäi kinni sellisesse kohta, kus pesuharjad seinale kirjutatud hädaabinumbri ära varjasid. Autost oleks välja saanud, kuid kokku jooksnud pesuprogramm pritsis väljas autošampooni ja vett kahte lehte laiali. Nutitelefonieelsel ajastul ei jäänud tal muud üle, kui päästetud saamiseks 1188 infotelefonile helistada ja paluda end selle tankla üldnumbrile suunata.
Raamatupidaja trumpas ka tootmisjuhi üle. Tema puhul tegi pesuprogramm sellise valearvestuse, et harjad purustasid autol klaasi ning möirates ja vett pritsides tema peale järjest lähenesid ja lähenesid. Raamatupidaja ei osanud muud teha, kui sama kõvasti vastu möirata. Ei tea, kas see aitas või mitte, aga hambad tal autopesuharjadega seekord pestud ei saanud õnneks. Peale seda pidi ta kahjunõude esitamiseks juhtumi kohta lühikese kirjelduse paberile panema, aga nagu ta ise ütles, ei saanud ta värisevate käte tõttu poolt sõna ka kirja.
Ka tegevjuhil oli oma lugu varuks. Juba rohkem kui paarkümmend aastat vana. Tema oli oma kaheaastase lapsega auto automaatpesulasse läinud. Laps tagaistmel muudkui seletas oma pool pudikeeles, et vesi ja vesi. Isa kiitis takka, et jajaa, vesi jah, vesi peseb autot. Laps ikka, et vesi ja vesi. Kuni isa avastas, et auto aken oli lahti jäänud.

***

Mis oleks reede ilma töönädala lõpetamiseks sobiva väsinud mõistuse korda saadetud ämbrita? Tellisin tehasesse paar tööohutust ja heakorda reguleerivat märgist. Tarnija soovis enne tellimuse täitmist ettemaksu. Saatsin enda meelest ettemaksuarve raamatupidamisele edasi. Suures ettevõttes töötamisest, kus iga arvet pidi mitu inimest kinnitama, on mul tänaseni sisse jäänud harjumus arve juurde alati selgitus lisada, millega tegu. Õnnetuseks vajutasin kirja saatmisel forward asemel reply ja läkitasin oma kommentaaridega arve saatjale tagasi. Koostööpartner oli õige segaduses, mina häbisse suremas. Tegelikult läks hästi. Olin peaaegu e-kirja tagasi saates lõppu lisamas olnud, et palun võimalusel arve kiiret tasumist. Need saatanad seal ei kavatsegi enne maksmist tööle hakata. Eks elu on mind eelnevalt õpetanud kirjalikus suhtluses selliseid sõnastusi vältima.
Ma ei ole ainus. Meie logistikajuht rääkis järgmise loo: üks klient tellis kunagi võrdlemisi keerukaid tooteid, ebameeldivalt väikestes kogustes ja ettearvamatu rütmiga. Logistikajuht, kellele tellimusüksus allus, saatis kliendi soovi tootmisjuhile edasi koos olukorda suhtumist väljendava lausega: kogu aeg need idioodid tahavad midagi. Tootmisjuht kaotas valvsuse ja saatis omakorda kirja logistikajuhi märkust kustutamata jättes oma meeskonnale ning lõpuks ka kliendile endale tagasi.
Esmaspäeval küsin, kas klient ennast peale seda parandas või meil ei ole enam seda klienti.

***

Ahjaa. Mu sõbranna isa on Kesk-Aafrikas puhkusereisil. Teda olevat täna gorilla kapsaga visanud.

No comments:

Post a Comment