2019/02/18

Minu uus aurupesur

Ma läksin ka säästurežiimile. Nimelt tuli müügile täpselt selline mereäärne krunt, millest ma ammu unistanud olen. Nüüd on krunt pakkumises, aga raha pole. Panga ust ka jälle kaapima ei taha minna. Mereäärse maja nimel võib natuke nälgida küll, nii olen juba teist nädalat närutamas ja senti veeretamas olnud. Kuidas mul siis läinud on?

Reedel käisin tööohutuskoolitusel. Koolitajaks oli mu endine kolleeg. Väike, väike on see maailm. Muu auditoorium koosnes suures osas lasteaiakasvatajatest. Nad kurtsid, kuidas päike neil tööruumid talumatult kuumaks kütab ja nad aianurgast surnud hiiri on pidanud korjama. Ma mõtlesin, kuidas me oleme tegelenud töötajatega, kes Sprite`iga segatud desinfitseerimisvahendit puhastuskemikaalide ruumis käivad joomas salaja, sest noh, pidi hästi laksama ja kuidas ma kunagi olen pidanud elustamisega lõppenud tööõnnetust vormistama. Eks kõigil ole omad mured ja lõpuks on nad ka kõik sama suured.
Koolituse lõpus tuli teemaks aevastamine ja köhimine. Mul alati olnud kahtlus, et tööohutuskoolituste raames seda teemat käsitletakse. Miks? Sest ma olen ise aastaid toiduohutuskursust lugenud ja pidevalt saabuvad mulle sinna rikutud inimesed. Nimelt on keegi neid õpetanud varrukasse aevastama. Seda räägitakse juba lasteaias, et aevastage ja köhige käisesse, mitte kätte, sest lapsed ei torma kohe käsi pesema, katsuvad pärast täisaevastatud käega mänguasju, sõpru ja lakuvad sõrmi ka veel sinna otsa. Üldjoontes olevat nakkuse vältimiseks käisesesse aevastamine seetõttu kätte aevastamisest parem praktika. Mitte toidumaailmas. Meditsiinis ja toiduohutuses on varrukate puhtus üks kriitilisema tähtsusega asju üldse. Kui käsi saab pesta ja kummikindaid vahetada, siis tööriideid pestakse kätest tunduvalt harvem. Kui varrukas täis aevastada, siis inimene läheb istub sellega liini taha tagasi ning hakkab mööda võileibu, pannkooke, kartulisalati karpe jmt nühkima. Kui see ei ole nakkusohtlik, siis mis veel võiks olla?
Kõige parem lahendus on tegelikult üldse mitte kätte ega varrukasse aevastada, vaid pea pisut kõrvale keerata ja seda õlga teha. Tööl vähemalt. Nii ma siis kuulasin käed rinnal vaenulikult risti seda aevastage varrukasse juttu ja palusin luba ka omalt poolt paar sõna ütelda. Kirjeldasin siis lühidalt oma aastatepikkust eepilist võitlust käisesse aevastamisega. Mu sõnad langesid viljakale pinnale. Lektor, kelle käe alt aastas vist sajad inimesed läbi käivad, lubas ennast parandada ning edaspidi inimesi vaid õlga aevastama õpetada. Ka ruumis viibinud lasteaiakasvatajad noogutasid mõistvalt, et infektsioonide levimise vältimiseks ja toiduohutuse tagamiseks on õlga aevastamine tõesti parimaks kompromissiks. Mul on tunne, et sõna hakkab levima.

Kuna mu aevastamise ristiretkele lõpuks ometi lõpp paistma hakkas, lahkusin koolituselt õige heas tujus ja otsustasin, et säästurežiimist hoolimata on põhjust ennast premeerida. Astusin Kärcheri poodi sisse. See on meie pere lemmikpoode alates sellest, kui mees endale survepesuri ostis. Peale seda ostis naabrimees veel vägevama survepesuri. Selle peale ostis minu oma terrassipesuri. Naabrimees ostis kaks korda võimsama terrassipesuri. Õnneks ei olnud minu meest kodus, kui naaber seda näitama tuli. Naabrimees oli küll pisut pettunud, aga jumal temaga.
Igatahes kui mind siin maailmas lisaks varrukasse aevastamisele midagi veel sisemiselt põlema ajab, on need blokeeritud evakuatsiooniväljapääsud tootmisruumides ja ökased vuugivahed koduses keskkonnas. Viimastel päevadel kevadine madal terav päike viimaseid veel eriti õelalt välja tooma asunud. Üks mu sõbranna kutsub seda tõehetke päikeseks. Parim aeg aurupesuri soetamiseks. Ma olen neid tegelikult ammu seal poes nillimas käinud. Nii teadsingi juba, millise riiuli juurde minna. Ja ohoo, mis ma näen? Üks aurupesur 139 euro peale alla hinnatud. Sealsamas kõrval on teine samasuguste tehniliste parameetritega, aga 239 eurot. Odavam on sellise väikese tolmuimeja moodi, kallim meenutab suure sangaga prügikasti. Juba oli mulle läheneda jõudnud ka innukas müügimees.
"Kas neil kahel erineva hinna, kuid samade tehniliste parameetritega aurupesuril on ainult see vahe, et üks on uuema disainiga ja te tahate vanad kiiresti odavalt maha müüa, sest muidu ei taha keegi uuemat osta?" võtsin poisi kohe tangide vahele.
"Põhimõtteliselt jah," ei hakanud müügimees väga vingerdama, "aga mul on tegelikult kodus see uuem. Naisele nimelt ei meeldi teise välimus."
Isegi mina tean seda müügimeeste nippi. Kui sa mingi toote vastu huvi tunned, on tal see kas endal kodus, ta on seda juba mitu aastat kasutanud või ämmale jõuludeks kinkinud.
"Tegelikult tahtsin ma hoopis tekstiilipesurit osta. Ütle mulle, milline su ämmal on?"
Müügimees ei paistnud naljast aru saavat. Lõin käega, võtsin aurupesuri vanema mudeli kaenlasse ning hakkasin kassa suunas liikuma. Olin otsuse juba enne poodi sisenemist ära teinud. Müügimees ei olnud vist nii kerget saaki oodanud ja ei tahtnud kuidagi rollist välja tulla. Püsis mul truult sabas ning vuristas samal ajal ette loendit asjadest, mida kõike aurupesuriga võimalik puhastada on. Ma katsusin teda küll aeg-ajalt "Jajah, ma ostan selle nagunii" vahele pobisedes rahustada, aga lõpuks pidin ikka mingeid põrandaplaate, mida aurupesuriga nühitud oli, ukse juures vaatamas käima.

Nii veetsin ma lõbusa nädalavahetuse erinevaid objekte aurutades. Päris uueks küll midagi ei teinud, aga sauna põrand läks päris heaks. Seda ajalehte, mille mu vanem laps kunagi superliimiga põranda külge kleepis, ka lahti ei saanud, aga selle eest on mul nüüd üks väga valge ajaleht põranda külge liimitud. Parem ikka, kui enne.

2 comments:

  1. Mis mudel ja mis pood :D Ma ka ammu nillin aga pole raatsinud.

    ReplyDelete
  2. Kärcher SC2 premium nende Pirita esinduspoest:
    https://www.kaercher.com/ee/home-garden/aurupesurid/sc-2-premium-15120200.html

    Valget värvi.
    Päris kasutu ei ole, aga liiga palju ka soovitada ei julge.

    ReplyDelete