2018/12/21

Ma nägin unes, et olin jääkaru

"Ma olen täna halvasti maganud. Ma nägin öösel imelikku unenägu," alustasin hommikul kontoris oma öistest seiklustest jutustamist, "ma nägin unes, et olin jääkaru."
"Emane või isane?" pistis uudishimulik kolleeg kohe kõrvaltoast pea välja.
"Tead, ma ei vaadanud, mul olid muud mured. Ma kolin jääkarukarja juht. Me liikusime üle maasitiku. Umbes üle sellise, nagu meil praegu on. Must maa kerge lumekirme all. Jõudsime karjaga üksiku järve äärde. Vesi oli rahulik ja läbipaistmatu, peal heljumas äsja sadanud lumi. Teised jääkarud tahtsid ujuma minna, aga mina teadsin, et vee all on midagi halba. Jäin valvama, kuni teised ujuvad. Kui nad ujutud said, läksin ise vette. Sukeldusin, et vaadata, mis see halb vee all on. Seal oli uppunud lagunenud tööstushoone, betoonist tugipostid pea järve pinnani kõrgele püsti. Nüüd mõistad, miks mul polnud aega kontrollida, mis soost ma olen. Järgmine kord jääkaruna ausõna kummardun ja kontrollin soo kohe ära."

Rääkisin unenäost ka oma parimale sõbrale. "Jääkarudel ei ole karja. Nad on üksikud, isegi emased. Toidupuudus ei võimalda karjade teket," sain tagasisideks.
Kui minu mõttelennul piire ei ole, on vähemalt sõber mul kahe jalaga alati maapeal.

No comments:

Post a Comment