2018/11/25

Vargapolt

Otsustasin dieedile jääda. Ma olen juba kaks tundi dieeti pidanud ja raske on. Kas see dieet on kehtivate loodusseaduste juures üldse mingi võimalik asi? Olukorda ei tee kergemaks, et mul õnnestus saada eile lastud põdra hakkliha, mille kohe kotlettideks tegin. Nüüd käin ringi ja üritan teha nägu, et külmkappi pole olemas. Kotletikauss ei aita kaalulangetusele just kaasa, aga taimetoitlaseks võib niimoodi küll hakata. Peale värsket ulukiliha marketi farmitoodang enam väga ei isuta.
Varsti saabub uusaastalubaduste aeg. Ma mängin jälle mõttega teoks teha ammune plaan sügisel oma esimene täismaraton läbida. Olen nüüd paar õhtut üle pika aja jälle püüdlikult jooksmas käinud. Ei jaksa oma massi kaasa vedada. Ideaalsest maratonikaalust on 8 kg üle. Kui kaalulangetustempoks valida 1..1.5 kg kuus, arvesse võtta jõule ja paari-kolme muud tagasilööki, mis sellistel teekondadel paratamatud on, võiks sügiseks vormi saada.

Jooksmiseks ilm ideaalne. Keha ei pea ennast enam jahutama, aga kopsud ei lähe pakase sisse hingamisest veel krampi, tee sätendab jääkristallides nii ilusti, aga pole õnneks libe. Talv on hakanud saabuma ülitäpselt. Mõned päevad tagasi sain just talverehvid alla. Otsustasin sel aastal pisut võrdõiguslikust katsetada. Käisin kohalikus rehvitelgis elava järjekorra pikkust piilumas, hindasin selle talutavaks, sõitsin koju ja tassisin panipaigast rehvid välja. Korraga käis peas läbi mõte, et peaks kontrollima, kas vargapolt on ikka tavalisel kohal, et rehvivahetuses mitte selle otsimisega asjatult kõigi aega viita. Mu naabrimees kevadel just kurtis, et ta oli auto vargapoldi ära kaotanud. Teiste üle ei ole küll ilus naerda, aga...



Tõmbasin pagasiruumi katte üles, tõstsin varuratta välja, kompisin pesa, kus vargapolt olema peaks, aga ei midagi. Pöörasin auto teistpidi, raputasin varuratast, isegi esmaabikotti vaatasin, aga peale poolt tundi tuuseldamist otsustasin, et selleks päevaks võrdõiguslikkusest aitab ja hõikasin mehe appi.
"No kuidas sa leia? Ma võin sulle kinnisilmi ka näidata, kus su vargapolt on," ajas mees ennast puhevile. Tõstis pagasiruumi katte üles ja varuratta välja, vaatas vargapoldi pesasse ning siis küsivalt minu otsa: "Siin ei ole ju vargapolti. Kus vargapolt on?"
Pööras auto teistpidi, raputas varuratast, vaatas isegi esmaabikotti, süüdistas vaheldumisi mind ja kevadel rehve vahetanud töökoda hooletuses (tema ise kusjuures käis kevadel minu autoga rehve vahetamas) ja peale poolt tundi tuuseldamist andis alla. Veeretasin rehvid tagasi panipaika ja otsustasin järgmisel päeval esindusse helistada. Kui mul hästi läheb, on neil äkki mingi varupolt. Kui neil hästi läheb, saavad nad mulle uued veljed müüa. Hakkasin juba tuppa minema, kui mees korra ratta juurde kummardus.
"Kuule, su rattad ei käigi vargapoldiga kinni, kõik on tavalised."
Kui mitut blondiini on vaja, et üks vargapolt üles leida? Kui lühike saab ühe inimese mälu olla? Kui palju on töökoja poisid omaette naernud, kui ma rehve vahetama minnes olen neile pöidlaga üle õla näidanud, et vargapolt on pagasnikus tavalises kohas?

1 comment:

  1. Ma sain jälle targemaks. Ma ei teadnudki, et selline asi, nagu vargapolt olemas üldse on.

    ReplyDelete