Kuidas ma ausa tööga rikkaks ei saanud ja trennis käisin

2016. aastal sõitsin ma tööle minnes igal hommikul sellest ehitatavast tehasest mööda. Olin sel hetkel oma tööst võrdlemisi tüdinud ja hoidsin tööturul seetõttu silma peal. Teadsin, et ehitatav tehas otsib tehnoloogi. Teadsin ka, mida alustavas tootmises töötamine tähendab: ekspresspilet hullumajja ja maohaavad, selle pärast jätsin CV saatmata. 2018 müüs Kristjan Rahu minu hommikuseks teeviidaks olnud tehase austraallastele ja maksis müügitulust igale oma töötajale boonusena 50 000 eurot. Ma olen alati rääkinud, et ausa tööga siin maailmas rikkaks ei saa. Ilmselgelt on mul aeg sõnad tagasi võtta. Mina olen see, kes ei saa. On ka neid, kes võivad saada. Ma kujutan ette, et kõige enam oleks või sees näiteks tehase koristaja, kes juhtuks hetkel ka beebiootel olema. Lisaks boonusele on teda ootamas nüüd mesine rasedus- ja sünnituspuhkuse ning vanemahüvitis.
Kuigi ma Rahu isetutes motiivides ei kahtle, oleks sel mehel järgmistel valimistel poole Lasnamäe hääled kindlustatud ja tee peaministri toolile võrdlemisi sile.
Kui ka 80% preemia saanutest raha maha elavad, nagu paljud ennustavad, kuid vähemalt mõni noor pere nüüd korteri sissemaksuks raha saab, on minu meelest Rahu oma raha hästi kulutanud.

***

Mees heidab mulle pidevalt ette, et me koos midagi ei tee. Minu meelest me elame ja kasvatame lapsi koos, mis on juba päris suur koostegemine, aga hea küll. Pakkusin välja, et lähme siis koos trenni. Viimsis avati paar kuud tagasi uus spordiklubi, mis reklaamib ennast kui eliidi sportimisasutust ja mille kuutasu ning nimi on sellised, et hantlid peavad seal vist küll puhtast kullast olema. Proovitrenn maksab siiski vaid 5 eurot. Mõtlesin, et selle raha eest võib kuldkange tõstma minna küll. Käisime seal eile bodypumpis. Viimsilased võivad ju rikkad ja tõusikud olla, aga nii lollid nad ikka pole, et spordiklubi kuutasuks 90 eurot maksta, sest olime mehega trennis ainsad inimesed. Ka naiste riietusruumis polnud peale minu kedagi. Kui uusaastalubadused varsti treeningsaale ummistama hakkavad, võib seis muidugi muutuda. Klubi ise oli muidu kena ja puhas. Kangid päris kullast ja matid hõbeniitidega traageldatud küll polnud, aga treeningvahendid olid korralikud ja uued küll. Mees ei olnud mul kunagi varem bodypumpis käinud. Mina vist viimati kümme aastat tagasi, aga vähemalt olin ma nii tark, et kui treener soovitas kahekilosed hantlid võtta, võtsin mina kilosed. Mees, nagu üks mees ikka, pidi ikka samu raskuseid kasutama, mida treenergi. Kui koju jõudsime, palusin tal prügi välja viima.
"Ma ei tea," arvas mees, "ma kardan ma ei jaksa nüüd peale trenni konteineri kaant tõsta."
Minu kogemus ütleb, et teise päeva hommik peale trenni on see, mil lihased kõige magusamalt piimhapet täis on. Kui ta homme hommikul kuhugi minna plaanib, siis oleks tal vist targem ööseks autosse jääda, sest homme ta sinna enam nii lihtsalt ei liigu.