2018/10/18

Pöllö

Mul saab järgmise nädala lõpus täis neli kuud oma uues töökohas. Sellest viimased kuu aega olen kasutanud tööandja poolt pakutavat võimalust tasuta soome keelt õppida. Karma lajatas juba esimeses tunnis. Kui ma kunagi lõbustasin end sellega, et lasin oma Läti kolleegidel enda järel korrata Ülejõe ja muid taolisi sõnu, siis kohe esimeses tunnis pani õpetaja mu nina alla lehe pealkirjaga äänitamisharjoituksia (hääldusharjutused) ja lasi mul lugeda: Pöllö on yölintu. Pöllö syö hiiriä. Pöllön silmät ovat pyöreät (öökull on öölind. Öökull sööb hiiri. Öökulli silmad on ümmargused).



Täpselt samasugune mörin, nagu omal ajal minu kiusatud lätlaste kurgust kostus, tuli nüüd minu omast. Ma saan nüüd aru küll, miks soomlased nii vähe räägivad. Neid sõnu on võimatu välja hääldada ja kui sa ka mõne lause suudad endast välja pigistada, siis on seda võimatu grammatiliselt korrektselt teha.



Lisaks sõnalõksud. Eestlastel on kõik asjad väiksemad kui soomlastel. Kui Eestis võib hoonesse olenevalt suurusest sisse kolida üks kuni mitu perekonda, siis soome huone tähendab vaid ühte tuba. Lisaks soomlaste asunto (korter) eestlaste asula vastu jne. Ainult üks asi on Eestis suurem: madu. Kui mul soomekeelse kirjavahtusega algust tehes pidevalt silme ees mingid boad ka kobrad roomasid, kui keegi soome keeles kurtis, et salatilehtede vahelt mato (t hääldub pehme d-na) on leitud, siis soomlased pidasid vaid väikest kapsaussi või tõuku silmas.

Aga armsaid sõnu on ka soome keeles rohkem, kui meil. Minu kaks lemmitut on marsu merisea ja mummila vanaema kodu kohta.

Kuna ma järgmisel nädalal Londonis plaanin olla, siis jagas soome keele õpetaja mulle materjalid ette ära, et saaksin nende kallal iseseisvat tööd teha. Hakkasin neid vaikselt läbi vaatama ja minu silmad läksid järjekordselt ümmarguseks nagu pöllöl muiste. Tekstis kiitis keegi Tiina, kuidas ta oma noorele sugulasele kummitädiks on (kummitäti, teine t hääldub nagu d). Google translate leidis kiire selgituse: kummitäti on ristiema.
Ühe asjaga on veel väga raske harjuda. Ükskõik, kui väga soomlased oma lemmiklooma ka ei armastaks, nad ei räägi temast kui elusolendist, vaid ütlevad ikka looma kohta ikka "see", mitte "ta".

Üldiselt hakkab mul see soome keele asi vaikselt tulema. Aru saan ma selle järgi, et enam ei pea ma nii suurt osa oma meilindusest google translaatorist läbi laskma ja eelkõige mida rohkem ma õpin, seda rohkem ma mõistan, kui palju mul veel õppida on.

1 comment:

  1. Tegelikult ütlevad soomlased lemmiku kohta ikka "ta" ka. Ja samamoodi kasutavad nad "se" inimese kohta. Koolis loomulikult õpetatakse nii, kuidas on õige, aga igapäevaselt rääkides kuuleb mõlemat varianti.

    ReplyDelete