2018/10/08

Plokkflööt

Eelmisel sügisel tuli ühel päeval mu vanem laps, sel ajal teise klassi õpilasena koju ja teatas, et tal on järgmiseks päevaks muusikaõpetusse plokkflööti vaja. See, et säärased tellimused jumalast normaalsed on, sai mulle juba esimese klassi esimesel nädalal, kui ma öösel kell 11 taskulambi valgel aleviku keskuses kuuseheki all partisani kombel roomates käbisid otsisin, selgeks. Tol korral oli laps selle, et loodusõpetuses kuusekäbisid vaja on, lihtsalt ära unustanud. See tuli talle alles magama minnes meelde. Terve Viimsi emad olid samal õhtud vist sama kuuseheki aluse käbisid otsides läbi roomanud, sest mul läks päris mitukümmend meetrit, kuni ma ühe käbijunni leidsin.

Plokkflöödiga oli umbes sama teema. Mingi kiri oli jah mõned nädalad varem e-koolis olnud, et laste on võimalus plokkflööti õppima asuda. Kuna minu lapsed pole minu omast eriti kõrgemat musikaalsust pärinud, siis otsustasin, et tänan pakkumast, aga meie pere seda võimalust ei kasuta. Isegi, kui lapsed oleks pärinud minu ja oma isa musikaalsused kokku, oleks seis sama nigel. 12. tunnil tuli muidugi välja, et "võimalus plokkflööti õppida" tähendab, et kõik õpivad seda muusikatunnis kollektiivselt. Ühele koolilapse vanemale, kes on harjunud lahendama ülesandeid järgmiseks päevaks on kooli vaja keskaegset mõõka, helelillasid ujumislesti või orava vurrukarvu, pole ühe plokkflöödi mõnetunnise etteteatamisega välja võlumine muidugi mingi väljakutse. Nii saabus meie ebamusikaalsesse kodusse esimene instrument.

"Lapsed saavad ellu ühe oskuse kaasa!" oli õpetaja entusiastlikult lubanud. Mulle sobis, sest öeldakse, et haritud inimene räägib vähemalt kahte võõrkeelt ja mängib ühte pilli. Täna on mu vanem laps viimased pool tundi oma toas flöödil "Meeril oli talleke" harjutanud. Peale aastast flöödi õppimist. Kui ma päevikust ei oleks vaadanud, arvaksin, et tegu on hoopis "Mu koduke on tillukesega". Isegi kass käib ja vaatab mind abipaluvalt ja ta on muidu tervet peret eile õhtust saadik ignoreerinud, sest me otsustasime teda vannitada. Kogu mu armastuse juures, aga kahjuks siit küll ellu mingit oskust kaasa tulemas ei ole. Kui ikka pole antud, siis võib kool ju parimat tahta, aga geenide vastu ei saa. Me õpime parem kahe asemel kolm võõrkeelt selgeks või midagi.

6 comments:

  1. Ära hõiska. Teadjamad muusikapedagoogid väidavad, et viisipidamine on õpitav. Võimalik, et Pärti lapsest tõesti ei tule, kuid täiesti võimalik, et ta õpib nii hästi laulma, et raadiost soovikontserti kaasa lauldes endal paha ei hakka.

    ReplyDelete
  2. Minu esimene küsimus on, et kas see on hindeline? See tähendab, et kas õpetaja hindab Meeri-lugu?
    Mul on alati kehalise kasvatusega ja muusikaõpetusega mingisugune kiiks olnud. Üldiselt ma saan aru, et motivatsiooni jaoks võiks kuidagi nendes tundides hinnata, aga kui ikka üldse pole antud, no siis ikka pole antud.
    Mäletan enda kooliajast, kuidas üks noormees lõpuks täiesti ärritus, et ta peab ikka ja jälle klassi ees laulma. Vaevalt, et ka õpetajal aega on tervele klassile häälekooli anda, et kõik lapsed viisipidamise ära õpiks. Samamoodi nagu kehalise kasvatuse õpetaja ei suuda täita treeneri/toitumisnõustaja ametit ja terve klassitäie tippsportlasteks/peenikeseks kasvatada.
    Pluss veel, palju räägitakse introvertidest ja ekstravertidest - see ei avaldu ju alles täiskasvanueas. Ma ise olen täielik ekstravert, aga ei kujuta ette, et keegi SUNNIKS introverdist last klassi ees tegema midagi, mida ei oska hästi ja mida ei ole võimalik nii lühikese ajaga ka selgeks õppida.

    ReplyDelete
  3. "Ühele koolilapse vanemale, kes on harjunud lahendama ülesandeid järgmiseks päevaks on kooli vaja keskaegset mõõka, helelillasid ujumislesti või orava vurrukarvu" -- haha :))

    ReplyDelete
  4. Kui te ka edasi mingis sama rütmis tiksute, milles minu elu õieke, siis võiksin sind lahkest südamest ette hoiatada, et paari aasta pärast ole valmis kuuseheki alla ukulelet otsima minema :D Meil igatahes järgnes plokkflöödile just see.

    ReplyDelete
  5. Meie koolis algas ka plokkflööt teises klassis ja hetkel poiss neljandas ning lõppu veel ei paista. Oskusi eriti ka mitte. Mõni aeg tagasi oli õps pärast poja hädist flöödietteastet tõsimeeli uurinud, et kuidas siis flööt nii häälest ära on. Et kas tõesti ema kodus ei märganud :D Õnneks laps ei öelnud, et kõnealusel emal puudub igasugune arusaam sellest, mis hääli üks flööt tegema peaks. Aga meil on jah ka flöödiõpe hindeline. Muusikaõpsid on üldiselt väga entusiastlikud ja ranged ning ei taha väga aru saada, et nad õpetavad tava-, aga mitte muusikakooli lapsi..

    ReplyDelete
  6. Meil on lapsel vähemalt algklasside osas muusika, kust ja kehaline arvestuslikud. Suurem osa lastevanematest tundub sellise süsteemiga rahul olevat, välja arvatud need, kelle lapsed klassikalises akadeemilises mõttes väga võimekad ei ole ja kelle jaoks ainus võimalus koolist eduelamust saada olekski "viis" kehalises.
    Laps tuli muidu täna koju ja flöödi ümber oli valge lõng seotud. See olevat valge vöö Meeri tallekese eest. Kõik ei olevat saanud seda. Nüüd harjutab järgmist lugu.

    ____


    Ukulele?! Päriselt?!

    ReplyDelete