2018/10/27

Minu London

Kõik eestlased lendavad vist praegu Londonisse. Koolivahejaks sain endale ja oma vanemale tütrele edasi-tagasi piletid Londonisse kokku 150 euro eest. Koolivaheajal! Üldiselt mulle suured linnad ei meeldi, aga kohati hakkas juba tekkima tunne, et lähen siin Viimsi provitsimetsade vahel kopitama ja väike vaheldus mõnes Euroopa metropolis on mandumise vältimiseks hädavajalik. Ja London on suuuur! Algul võttis hinge kinni, aga umbes ööpäevaga sain linna rütmi ja hingamise kenasti kätte. Seda, kuidas Londonis niimoodi üle tee minna, et elu iga kord silme eest läbi ei jookseks, ma kolme päeva jooksul selgeks ei saanudki. Õnneks olid kriitilisematesse kohtadesse turistide jaoks kenasti suunavad kirjad look right (vaata paremale)-> ja <-look left (vaata vasakule) maalitud. Tolku oli vähe. Iga kord teele astudes pööras mu pea ikka nagu Pavlovi koeral vales suunas. Ja need pistikupesad. Hea, et mul meeles oli endale inglise naelu hankida, aga selle elektrisüsteemi unustasin küll täiesti ära. Esimesel õhtul, kui telefoni tahtsin laadima panna, tuli meelde. BPP - bastard power plugs.



Nurga pealt poest skoorisin endale kuue naela eest adapteri. See on vist parim müügiartikkel turistidele.
"I`ll have that please,"  (ma võtan selle palun) pöördusin müüja poole soovitud jubin käes.
"Of course you can have that," (muidugi võid sa selle saada) lubati mulle lahkelt.
Kes üldse nii räägib? Oli see nüüd kuulus inglise huumor, viisakus või ülbus? Üldse räägitakse seal saarel hirmus naljakalt. Mitte häälduse või sõnavara poolest, aga just väljenduselt.
Please note
this Toaster is
for bread only.
Thank you!

Teatas kiri hotelli hommikusöögi-buffe`s (Pöörake tähelepanu, et see Röster on mõeldud vaid saia jaoks). Tundub, et Rösterit austatakse Ühendkuningriigis rohkem kui saia, vähemalt suurtähe kasutuse põhjal. Paratamatult hakkasin ma ette kujutama, milliseid teisi osi inglise hommikusöögist sellest Rösterist on läbi lastud enne, kui silt seinale seati.
Do not walk on the grass. We have just reseeded it. (Ära kõnni murul. Me just külvasime selle uuesti). Selline silt oli väikeses armas pargis ühe kiriku kõrval. Ainult rahvas, kelle hulgast Shakespeare on võrsunud, viitsib vist keeldude puhul nii pikka juttu teha. "Röster on ainult saiale" ja "ära kõnni murul" teataks eestlane sellistes olukordades. See äsja uuesti külvatud muru oli umbes jaanipäevast saadik muidu niitmata.

Pargid on Londonis ilusad. Kusjuures, seal kasvavad välitingimustes palmid ja elavad papagoid. Siis tulevad inglased veel oma kliima üle kurtma. Neil kolmel oktoobrikuu teise poole päeval, mis ma Londonis veetsin, paistis lauspäike ja kohati kannatas isegi t-särgi väel olla.
St. James`i pargi papagoid koos sealsete oravatega on muidugi kohe näha, et vana impeeriumi kodanikud ja pole ühtegi maailmasõda kaotama pidanud. Nii oravad kui papagoid lendasid meile kohe bandega peale ning käitusid nagu me oleks neile võlgu, kuni neile kioskist paki soolamata india pähkleid tõime.

Õhtune Hyde Park

Impeeriumi kodanik

Nii nagu enamasti elus, on ka Londonis väga palju häid asju tasuta. Kuna ma juba kord selline olen, et sõidan suurlinna ja siis hakkan sealt rohelust otsima, võtsin lisaks parkidele ja botaanikaaiale ka Walkie-Talkie torni 35. korruse Sky Gardeni ette. Vaade on parem, kui London eye pealt. Selleks, et tasuta sky garden`ist kuulda, maksin esiteks 60 naela kahe London eye ja Thames`i tuuri pileti eest, kus giid meid sellisest suurepärasest kohast teavitas ning sinna minna soovitas. See giid oli tõesti üle prahi.
Ka paljud muuseumid on Londonis tasuta, nagu pargidki.
"Pole ime, kui nad aegade jooksul nii palju kunsti on kokku röövinud," arvas üks mu sõber selle kohta.
Minu üle prahi giid Thames`i tuurilt aga arvas midagi muud, kui mööda jõge kruiisides kaldal kõrguvale Kleopatra nõelale osutas.
"See obelisk, nagu paljud teised esemed, kingiti meile egiptlaste poolt... kingiti sõdades...."

Sky Garden

Vaade

Ja lobby

Autentsust on aga vähe järel, mõtlesin ma vaadates, kuidas kaks omavahel Lõuna-Ameerika hispaania keelt kõnelevat naist mulle inglise hommikusööki serveerivad. Suure linna eelis on see, et kui avatud meelega läheneda, siis endale midagi meelepärast leiavad sealt kõik. Mina sain oma pargid ja botaanikaaia, mu laps aga õhtu Soho ja Covent Gardeni hipsterpoodides kolada.

Kohustuslik turistikas

Londoni botaanikaaia palmimaja. Midagi minu hingele. Hommepäev koliks sisse

Vaid üks osa ühest botaanikaaia kasvuhoonetest
Tagasi kodus oli ikka hea olla. Kuigi kolm päeva omapead olnud mees, noorem laps ja kass olid maja peapeale pööranud. Ma olen alati rääkinud, et kui liimida või meisterdada, tuleb ajaleht alla võtta. Meil on nüüd ajaleht superliimiga elutoa põranda külge liimitud.
Mina koristasin, tegin süüa ja kass võttis mu seljakoti pealt Londoni metroo lõhnu. See on tema viis reisida.



1 comment:

  1. Tore postitus! Meie ootasime Londonis bussi valel pool teel:) Kui oli soov paremale poole sõita, tuli üle tee minna, et õige bussi peale saada.

    ReplyDelete