2018/08/12

Kui mees lapsi hoiab

Peale kahepäevast kodust ära olekut jõudis mu kallis mees koju tagasi, kaasas uus laps. Tema õe 7-aastane poolaraablasest tütar nimelt. Mina sain asjaoludest alles siis teada, kui asjaolud juba uksest sisse astusid. Manasin näole tigeda ilme ja tõmbasin suu vaikivaks kriipsuks kokku. Mitte selle pärast, et mul midagi selle tüdruku meil viibimise vastu oleks. Tema ema on mind sellel suvel lastehoiuga nii palju aidanud, et ma võtaks tema lapsed vabalt koolini meile. Probleem on hoopis selles, et mees ei oska kunagi minu teavitamiseks ette helistada. Eelmine kord, kui ta oma õetütrega sama ootamatult sisse sadas lõppes sellega, et tüdruk rääkis vist tervele Egiptusele, kuidas tädi Alli kodus paljalt ringi käib. Ma ei julge enam Hurghadasse sõitagi, sest pool Araabiamaailma peab mind juba ette kõlvatuks naiseks.

Tüdruk on muidu tore ja hakkaja. Sööb seda, mida ette antakse ja tõmbab WC-s korralikult vett. Seda on rohkem, kui ma oma laste kohta öelda saaks. Kiirelt ehitas ta elutuppa käepäratest vahenditest endale ka magamisaseme-onni. Mees, minu vaikavat olekut endiselt valesti tõlgendades oli äsja pühalikult lubanud terve õhtu lapsi vaadata. Midagi ta samal ajal seal lähedal küll vaatas, aga mitte lapsi, vaid rallitoolis istudes Playstationi ekraani. Ma julge ei praegu isegi voodist püsti tõusta, sest minu tagumiku all on hetkel maja ainus madrats, mida veel kõrbeonni pole veetud.



No comments:

Post a Comment