2018/04/03

Kuidas mina siia maailma tulin

Mul tuleb varsti sünnipäev. Ma ei ole just eriti vaimustuses. Iga aasta sama mure. Kuidas tööl võimalikult odavalt 50 inimest ära toita.

Hoopis põnevamad on mu ema meenutused sellest, kuidas ma siis maailma tulin. Ema ütleb ikka, et minu saabumine oli mu iseloomu vääriline. Iga asjaga on mul alati hirmus kiire. Nii ka sündimisega. Tegelikult tahtsin ma algusest peale liiga vara sündima hakata. Selle pärast pidi ema suurema osa rasedusest haiglas veetma. Säilitatud laps, öeldakse selle kohta. Hea oli, et ema haiglas oli, sest kui mul lõpuks õige aeg sündida oli, tulin ma nii kiiresti, et ema jõudis vaevalt liftiga korrus kõrgemale sünnituspalatisse sõita. Isegi arst ei jõudnud kohale. Ainult üks sanitar oli ruumis. See võttis telefoni ja helistas arstile: ”Jah, sündis ära juba... Ei tea, tundub, et on korras kõik...”

Ma mäletan kui minu esimene laps sündis, märkasin ma esimese asjana tema pakse pikki tumedaid juukseid. Minu puhul vaatas ema esimese asjana minu varbaid ja ahastas: “Issand, kust see tüdruk endale ükskord küll kingi ostma hakkab?”
Öeldakse, et kui naisel on teine varvas suurest varbast pikem, on ta tulevikus mehest üle. Mul on lausa teine ja kolmas varvas esimesest pikemad. Oma tõde võib siin ütlemises isegi peidus olla, sest näiteks sõrmede omavahelise pikkuse suhtel on teaduslikult tõestatud seos testosterooniga.

Rohkem, kui arstile helistamine, sanitar ei teinud. Peale sünnitust pidi ema põranda ise ära pesema. Tüüpiline nõukogude aeg. Ka ei tohtinud naistel siis haiglates aluspükse olla. Mu ema, vana aferist, oli ühe paari siiski sisse smuugeldanud ja varjas neid nüüd elu eest. Süsteemi vastu mässamine maksis läbi karma aga kiirelt kätte: püksikumm läks katki. Sel ajal seisid alukad värvli sisse aetud kummi abil üleval. Ema helistas isale ja proovis sosinal oma probleemi seletada: “Mul läks püksikumm katki. Too mull uued aluspüksid!”
Mehi sel ajal sünnitusmajja ei lubatud, aga mu isa, vana aferist, smuugeldas ennast kuidagi salakaubaga sisse. Aluspükste asemel oli tal aga mu ema jaoks kaasa hoopis jupp püksikummi.
Ka nõukogude naised olid Veenuselt ja mehed paralleluniversumist.

Minu ema oli juba aastaid enda sees kandnud teadmist, et ühel päeval sünnib talle väike tütar. Sel ajal oli kombeks imikud kõvasti-kõvasti teki sisse mässida. Haiglast koju toomise jaoks oli mu emal varutud lai roosa lint, mis kenasti tekipambuümber lipsuks siduda. Meile haiglasse järele tulles unustas isa loomulikult lindi maha ja pamp tuli tavalise marliribaga kinni tõmmata. Pärist raisku see siiski ei läinud, sest suuremaks saades võtsin ma selle juuksepaelana kasutusse. Kõik kiitsid, et mulle olevat see imehästi sobinud.

Koju jõudes nõudis isa, et ema talle lapse ette näitaks. Ema harutas mu siis tekkide ja mähkmete seest välja. Nagu beebidel kombeks, hakkasin ma muidugi rõõmsalt käte ja jalgadega vehkima. Ema ei saanud kogu seda siputavat segadust kohe kuidagi nõutavate tekkide ja lappide sisse tagsi mähitud. Haiglas hoiti lapsi emadest eraldi ja seal oli personal selle asjaga tegelenud. Lõpuks pidi ema ülevalt naabri, kogenud ema ja vanaema appi kutsuma, kes mu siis jälle kombekohaseks tekipambuks tegi.

Sellega olen ma nõus: minu elu ja iseloom on tõesti kujunenud sellisteks, nagu mu sündimisega seotud loodki.

Palju õnne kõigile kevadelastele ja -emadele!

2 comments:

  1. Ma olen seda juba ka varem kirjutanud, aga ma pean seda uuesti mainima, et sarnasus Wladimir Kamineriga on väga suur - nii hea ja ladus on lugeda ja samal ajal on kõik juhtumised kerge huumoriga vürtsitatud! Kui mõnikord keegi tahab ajaviiteks midagi kerget ja lihtsat lugeda, siis Kaminerilt on eesti keeles ilmunud raamat "Marsimuusika", väga hea ladus lugemine. Originaalis on tekstid saksa keeles ning Rahvusraamatukogus on nii mõnigi raamat täitsa olemas :)

    Muide, Kaminer kirjeldab oma "Marsimuusikas" ka oma sündi, ka ses osas on sarnasus olemas! Kogu Nõukoguaegne absurd on kergelt üle võlli, aga samal ajal ka päris ausa kirjelduse saanud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänud komplimendi ja raamatusoovituse eest!
      Võtan lugemist ootavate raamatute nimekirja kindlasti.

      Delete