2017/07/31

Minu hobid

Täiesti hämmastavad viimased poolteist nädalat on olnud. Ma olen viimase kümne päevaga vähemalt kolmekümmet hingesugulast kogunud.
Mõnedest oma hobidest, mis paljudele imelikud tunduvad, ei ole ma kunagi saladust teinud, aga arusaajaid siiani ka eriti kohanud pole. Alates eelmise aasta 19. juulist ei ole möödunud ühtegi päeva, mil ma nõnda pokemoni kinni poleks püüdnud. Alati üksi. Need on olnud meeldivad hetked jalgrattal Viimsi metsades uusi kohti avastades, rulluiskudel kaunisse päikeseloojangusse sõites või varakevadisel mererannal poolmaratoniks valmistudes jooksukilomeetreid kogudes. Koguse see lõbu on ennast ka suurelt ära tasunud. Mõnda aega tagasi olin jõudnud iga tõsise pokemonitreeneri eesmärgini – püüda kinni vähemalt üks kõigist Euroopas leiduvatest pokemoniliikidest. Suurte asjadeni jõudmine võib teinekord päris demotiveeriv olla. Pea täiusliku kollektsiooni omanikuna hakkas Pokèmon GO edasise mängimise mõte minu jaoks kaduma. Siis aga, vallerait ja taevamanna ning rist ja viletsus ühe korraga, lisati mängu mõned uued pokemonid. Vallerait ja taevamanna selle pärast, et lõpuks oli mu elu mõtte tagasi saanud. Rist ja viletsus, sest need uued tegelased nõudsid kinni püüdmiseks olenevalt tasemest vähemalt kaheksa kuni kümne mängija üheaegseid jõupingutusi. Kodukülast ma neid mängijaid ilmselgelt kokku ei kaabi. Ega midagi, tõmbasin telefoni tõeliste mängufriikide omavaheliseks suhtlemiseks mõeldud äpi ja sõitsin Tallinna kesklinna teisi omasuguseid otsima. Sa jeekim, neid on terve linn täis. Täiskasvanud mehed ja naised, igas vanuses ja erinevatelt elualadelt, pintsaklipslased ja punkarid. Inimesed, kes ei pea paljuks tervet pealelõunat augmenteeritud reaalsuses peituvate virtuaalloomade püüdmisele kulutada. Inimesed, kes mitte ainult ei saa aru, millest ma räägin, kui kurdan, et Lugia hoolimata tema pihta loobitud golden razz berry`st, curveball`ist ja excellent throw`s jalga lasi, vaid ka mulle kaasa tunnevad ning juhtunut karjuvaks ebaõigluseks peavad. Ma olin lõpuks ometi metsade vahelt teiste omasuguste sekka jõudnud!

Veel kauem kui Pokemon GO, on mulle meeldinud tegevused, mis endas kergeid akrobaatilisi elemente sisaldavad. Kaks-kolm aastat tagasi käisin mõnda aega ka akrobaatilise jooga tundides. Minu jaoks pea ideaalilähedane trenn, aga kahjuks on seal ka paarimeest vaja, kes sind vastavalt vajadusele tõstaks ja loobiks. Minu akrobaadikarjäär langes tööalaselt üsna stressirohkele ajale, mil ma aastaga sujuvalt üheksa kilo juurde võtsin. Ma ei ole nii õel inimene, et ennast oma praeguses kaalus kellelgi tõsta ja loopida laseks. Nii see akrojooga värk sinna paika jäigi. Nüüd avastasin ma uue joogaliigi: aerojooga. Aerojooga seisneb selles, et pead riideribade ja köite abil õhku tõmmatuna kõiksugu jõu- ja ilunumbreid tegema. Piisavalt akrobaatiline, aga keegi ei pea sind tõstma ega loopima. Oma üleliigsete kilode lae alla vinnamise eest vastutad sa ainuisikuliselt ise. Täiuslik. Ja mis veel parem – aerojoogat saab ka Eestis harrastada. Panin ennast kiiresti tundi kirja ja jagasin oma õhinat ka sõbrannadega.
"Eee, miks sa sellisesse trenni tahad minna?" vaadati mind sama segaduses nägudega, nagu siis, kui ma mõnest eriti ägedast pokemonist rääkida üritan. Tüüpiline kohtumine mõistmatu maailmaga. Küllap nad ühel päeval, mis neil näiteks kokkuseotud linade abil vanglast põgeneda vaja on, aru saavad, milleks sellised trennid veel head on. Lähedaste negatiivsest suhtumisest hoolimata läksin möödunud pühapäeva hommikul tundi. Jeerum, ma olin jälle omasuguste sekka sattunud! Seal oli veel terve toatäis naisi, kellele meeldib riideribade abil õhus kõlkudes ennast piinavatesse poosidesse sättida ja on nõus selle eest isegi raha maksma. Aga kuidas esimene trenn läks? Noh, kui ma olin ette kujutanud, kuidas ma seal lumehelbekesena graatsiliselt õhus heljun, siis tegelikult jaksasin ennast vaid pea alaspidi rippuma tõmmata ja kõlkusin suurema osa tunnist nagu jalgupidi üles poodud kährik treener kõrval lohutamas, et valuga harjub ära. Ma ei ole vist normaalne, aga ma tahan seda veel teha.



4 comments:

  1. Oh neid hobisid. Mul on hobi, mis mind ennast ka imestama paneb. Nüüd on hobi vähehaaval hakanud tööks muutuma, saen Tartu linnas pargis tellimise peale skulptuure. Tööd on rohkem, kui ma algul arvasin, tähtaeg pressib peale, tütar tuli appi, käed juba ülepingest valutavad. Täna lõuna ajal lontisime tütrega Tulbi kohvikusse lõunat võtma ja ägisesime, mis kellegi valutab. Tuli välja, et kõik valutab. Miks me seda teeme?! oigasin mina. Sest see meeldib meile, vastas tütar targalt...
    Tegelikult mulle ei meeldi valu ei kätes, seljas ega üldse kusagil. Aga kui kuju töö valmis saab, siis on nii ilus vaadata ja uhke tunne ja RÕÕM, et isegi käed ei valuta enam :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen siiani elanud mingis häguses naiivses illusioonis, et kui õnnestuks kuidagi hobid rahaks teha, kus siis algaks alles elu :)
      Aga inimesed, kes midagi kätega oma kätega luua oskavad, on väga ägedad!

      Delete
  2. Kus Tallinnas seda üksi õhus rippumise joogat harrastada saab?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Karina yoga Narva mnt-l. Seal peab arvestama, et kohti on suht vähe ja peab end varakult tundi regama. Tegu normaalkõrguses ruumiga siis. Minu jaoks oli uus veel see, et enne olin spordiklubide joogades käinud ainult, kus tooni annavad solaariumipäevitusega instatüdrukud. Karina juures on selline natuke joogam jooga, kus ees ruumis on kivikesed ja värgid, õhus on vaimsust ja mingid tšakrateemad. Seda peab küll ütlema, et tšakratüdrukud saavad spagaadi sügavamale maha kui instatšikid.
      Tund on päris kallis, 10 eurot kord. Tellisin eile eile e-bayst aerial yoga kanga 30 euro eest, ehituspoest pean karabiinid ja rihmad lakke kinnitamiseks juurde vaatama umbes 20 euro eest. Tõmban selle kodus rõdule üles ja kui seal viis korda seal youtube'i järgi harjutan, olengi juba plussis. Ma olen nii puiseks ka jäänud, et siis pole vähemalt üksi treenides piinlik. Seal kangas on niisama ka hea lebotada, teed juua ja raamatut lugeda.

      Mingis akrobaatikaklubis pidid ka kangad laes olema, aga seda kohta ning mis seal tehakse ei ole ma välja googeldanud.

      Delete