2017/04/22

Kuidas risul läheb?

6. aprillil hakkas kallis risu ennast madalatel pööretel imelikult võdistama ja lükkas mootoritule põlema. Kirjeldasin mehele olukorda, imiteerisin püüdlikult risu võdinaid ja urinaid madalatel pööretel nii kõrge kui väikese käiguga ja esitasin oma nägemuse edasisest tegevuskavast - tuleb remonti viia. Mees esitas lühikese spekulatsiooni teemal mis risul häda võiks olla ning omapoolse nägemuse edasisest tegevuskavast, mis ühtis minu omaga.
"Ma helistan Audisse," võtsin teema kokku.
"STOOOOP! Ma helistan ise"
Pagan, olin juba unustanud, et ega auto mingi triikraud ei ole. Esindusega suhtlemine on siiski Väga Meeste Töö.
Kordasin kokkuvõtlikult, mis tuled millistes olukordades auto armatuurlaual süttisid ning etendasin uuesti läbi sinna juurde käivad võdinad ja urinad, et mees saaks loo telefonis servisepoistele ümber jutustada. Kuigi ta võdinate ja urinate osa ära jättis, tuli muu tal päris hästi välja.
"Kahekümne esimesel saavad su auto ette võtta," raporteeris mees peale kõne lõppemist. Kaks ja pool nädalat esimese vaba remondiajani. Selge siis.
Kahekümnendal teatasin õnnelikult töökaaslasele, et järgmisel päeval tulen ma rattaga tööle, sest saan auto lõpuks remonti viia.
"Jaa, homseks lubati lumesadu," teatas ta selle peale kahjurõõmsalt.

Peale tööd võtsin lapse lasteaiast peale ja hakkasin Audi esinduse poole sõitma. Seal on hea võimalus auto juba eelmisel päeval kohale viia. Ma olin juba unustasin, miks ma viimased pool aastat tipptunnil läbi linna sõitmist vältinud olen. 100 meetrit enne Audi esindust süttis mingi esitule kohta käiv hoiatustuli ka mootoritulele sõbralikult seltsiks põlema. Ma ei hakanud sellesse enam süvenemagi. Kohale jõudes pühkisin laubalt higi ja ütlesin endale vastu tulnud mehele, et viin võtme kiiresti sisse ära.
"STOOOP! Ma viin ise"
Õige jah. Väga Meeste Töö.
Tagasi välja tulles oli mees rahul. Auto oli vastu võtnud Audi kõige pädevam tegelane. Ainult pisut tülpinud näoga olevat see õhtu olnud.
"Ju siis on palju tööd," arvas mees. Ju siis. Ega me muidu kaks ja pool nädalat esimest vaba aega oodanud.


Öösel kuulasin hirmuga maja ees auto varjualuse plekk-katusele langeva saju spetsiifilist klõbinat. Hommikul ärgates oli mul hea meel, et see ei olnudki lumi, vaid kõigest ääretult nilbe külm läbi riiete tungiv uduvihm. Pidin ennast kohvitass käes köögi akna all tervelt veerand tundi motiveerima enne, kui suutsin rattaga sellesse märga jälkusesse sukelduda. Tegelikult oli väga mõnus. Õhk oli nii värske ja meri lõhnas nii soolaselt. Kui ma tavaliselt tööle jõudes veel korralikult ärganudki pole, siis hommikune rattasõit annab päeva alguseks kohe mõnusa energia sisse.
Keskpäeval helistasin mehele, et uurida, kas Audist ka midagi kuulda on. Veel ei olnud. Tunni pärast helistas mees tagasi ja teatas, et mingi jupp tuleb ära vaheda. Mis jupp täpselt ei osanud mees seletada ja mina ei saanud aru, aga see jupp oli gaasiga seotud. Mingi mootor, mis esituld reguleerib, olevat ka pekkis, aga selle teise jupi kõrval on see nohu. Põhiprobleemjupi vahetamiseks pakuti Audist esimest võimalikku aega 8. maiks. Veel kaks ja pool nädalat. Selge siis.
Uurisin mehelt, kas linnas mõnes teises kohas seda juppi, B-varuosa või midagi muud sellist ei võiks olla, aga asi polnud selles. Varuosa on Audis kenasti olemas. Neil ei ole enne 8. maid aega seda vahetada.
Ütlesin mehele, et seedin natuke teemat. Ma ootasin kaks ja pool nädalalt auto remondiks aega, kus öeldakse, et nad saavad auto remondiga kahe ja poole nädala pärast alustada. Eesti meditsiinisüsteem hakkab selle kõrval lausa normaalsena tunduma.
Õhtul koju jõudes oli see juba teisejärguliseks muutund. Üks teema oli veel. Jupp koos vahetuse ja esitule värgiga läheb maksma umbes 15% auto hinnast. Õnnetuseks on risu objektiivselt võttes siiski üsna korralik auto. Selle tõttu tähendab 15% neljakohalist numbrit.
"Ma ütlesin sulle kohe, et see auto tuleb maha müüa," tõmbasin sae käima. Tõsijutt, pool aastat tagasi olin sellekohast arvamust selgelt ka avaldanud, aga mees arvas siiski, et risu võiks perekonda jääda. Kui asi on pekkis, siis on ainus rõõm ma-ju-ütlesin-sulle-et-läheb-pekki tantsu tegemine.
"Pealegi ei pea autot tingimata esinduses remontoma," saagisin edasi.
"Ah, sinuga ei ole mõtet autodest rääkida," (Väga Meeste Töö).
"Kas sa tahaksid minuga parem rongidest rääkida?"
Mees väga ei tahtnud. Lihavõtete pikal nädalavahetusel käisime perega Tartus linnapuhkusel. Mees arvas, et võiksime rongiga minna, sest seal on lastel hea vabalt olla, palju ruumi ja pealegi lubati reedeks lumetormi. Tal on aga suverehvid all.
Suure reede hommikul avaldasin arvamust, et äkki läheks ikka autoga, sest päike sätendas taevas ja pika nädalavahetuse eel võivad rongid täis olla. Mees ütles, et päike on ainult Tallinnas ja juba 20 km linnast väljas algab lumetorm. No hästi. Sõitsime mehe autoga kõigepealt linna, et see Peterburi teele tema kontori juurde kinnisesse parklasse jätta, siis istusime trammile, sõitsime Balti jaama ja astusime Tartu rongi, kus juba uksel vagunitäis inimesi meid sisisedes vastu võttis ning vihkavalt vaatas. Õnneks peale seda üritas üks vankriga ema ennast ka rongi pressida ja kõik hakkasid teda meist rohkem vihkama. Rongis ei olnud seismisekski ruumi, istumisest rääkimata. Sõitsime rongiga Ülemistele, võtsime parklast mehe auto ja sõitsime Tartusse. Lund sadas tee peal sama palju kui viimastel aastatel Tartu suusamaratoni aegu ehk üldse mitte. Tartu oli hea, aga rongiloo peale muigab mees ise ka.


Otsustasime eile mehega, et jätame minu auto siiski Audisse lootuses, et äkki neil tekib enne 8. maid mingi vaba auk mil nad risu plaaniväliselt ette võtta saavad. Aprillis saab tal nagunii ülevaatus läbi. Ma ülevaatuseta autoga väga sõita ei taha. Eriti, kui see paigalt võttes venib nagu tigu siirupis ja vahel end võdistab nagu poriloiku astunud kass.

8 comments:

  1. Oeh. Esindustes lastakse teha ainult garantiiremonti ja korralist hooldust - kui on liisinguauto ja ilmtingimata peab. Muud remondid tehakse tuttava automehhaaniku juures, kelle nimi on tavaliselt Margus (äärmisel juhul Toomas või Priit, Tartus on üks noor Joosep ka, aga see on ka igas muus mõttes uue põlvkonna mehhaanik) ja kes saab alati üle vaadata ja nädala lõpuks auto korda. Tuttava mehhaaniku leidmine on küll Väga Meeste Töö.

    ReplyDelete
  2. Tuttav mehhaanik Mart on parim. Kahjuks Elvas, mitte Tallinnas. Kalle on ka üle prahi mehhaanik.

    ReplyDelete
  3. Mul on see häda, et vahepeal tahaks väga delegeerida mõne autoga seotud tegevuse (eriti parandamise) mõnele meesterahvale, aga omal kodus sellist looma pole. Ja sõbrad, kui ma kurdan, et siduripedaal kukkus maha, ei tule mitte vaatama ja appi, vaid juhendavad telefoni teel - võta taskulamp, vaata, kas kinnitus on terve (või mis iganes see olema pidi), vaata, kas sidurikorvi külge ikka tross läheb jne jne. Ja kui on tõesti tross katki, siis vaata sellele leheküljele (unustasin lehekülje nime järgmisel sekundil), sealt saad tellida. Ära sa selle firma oma võta, tolle firma oma on kindlasti parem! ... Aga mis ma selle trossiga pärast peale peaksin hakkama, seda mulle ei öeldud. Võtsin taskulambi, vaatasin pedaale auto sees, vaatasin kapoti alla, midagi ei saanud aru. Trossi ei tellinud. Põhimõtteliselt. Järgmisel tööpäeval helistasin Mardile, kes lihtsalt juhendas, kuidas ma järgmisel päeval selle sidurita masinaga tema töökoja juurde sõita saaksin (ilma sidurita saab sõita! Nüüd ma oskan!) ja ei vaevanud mind rohkem ühegi ülearuse detailiga. Pealelõunal sain auto kätte. Sidur terve, autol õli vahetatud, esitule lamp vahetatud, kinnikiiluv turvavöö korras. Ja sumbutajas keevitas ka mingi augu kinni. Ma olen üdini tänulik, et selline Mart olemas on.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ilma sidurita sõitmine kõlab väljakutsuvalt :) Siiani on minu kõige suurem kangelastegu olnud ilma jahutuseta mootoriga servisesse sõitmine. Ühe korra bensiinimootoriga juulikuu kuumalaine ajal. Teisel korral küll diisliga ja detsembris, aga selle eest ei näidanud too auto jahutusvedeliku temperatuuri. Jahutusvedelik oli kõik läbi purunenud tihendi välja sorisenud muidugi ka.

      Väga Meeste Tööde puhul ei ole meeste olemasolu hea mitte selle pärast, et ise nendega hakkama ei saaks kui vaja, vaid pigem annab rahu teadmine, et mul ei ole eluliselt oluline nendega ise hakkama saada - vajadusel saab koormust jagada.

      Delete
  4. Meil on oma kodustatud Mart tegelikult kodualevikus olemas. Rehvide, trosside jmt jaoks. Seda juppi Mardil tõenäoliselt ei oleks. Pealegi, kõrvapõletikku võib perearst ravida, aga südameoperatsioonile sõidad ikka suurde haiglasse kirurgi juurde. Isegi, kui järjekord on Marsini ja koht ise kombinaat.
    Risu püha ürituse üks eesmärkidest on ka ülevaatusest läbi saada. Servisepoisid lubasid ise seal ära käia. Kui nad kehvasti remondivad ja heitgaas üle normi tuleb, peavad ise uuesti tegema, mitte mina edasi tagasi sõitma.
    Ühel päeval müüme risu ka arvatavasti esindusse tagasi või läheb sinna uue sissemaksuks. Kui esindus halba tööd peaks tegema, siis varem või hiljem on see uuesti nende probleem /õel naer/.

    ReplyDelete
  5. Kui kohalikul "Mardil" on normaalne töökoda, mis väljastab vajadusel ka näiteks täiesti adekvaatse, seadusliku ja ametliku arve, siis pole võimalik, et juppi ei saa hankida ja seejärel sama hästi või isegi paremini ära vahetada. See juures odavama tasu eest ja kiiremini. Pealegi on "Mardile" klient väga tähtis, kuna tema pere eelarve on kliendiga väga tihedas seoses, esinduses üks klient ees või taga pole väga oluline näitaja. Muidugi kellegi suvaline onu kuskil kodugaraažis pole just spetsialist tõesti.

    ReplyDelete
  6. Kas sa oled meid maha jätnud?

    ReplyDelete