2017/03/05

Kasside minapilt

Kassidele ei ole läbipääsuteede laiuse mõõtmiseks looduse poolt ilmaajata vurre külge projekteeritud -- neil on krooniline komme oma gabariite alahinnata. Angloameerika popfolklooris on nähtuks tuntuks saanud kui if I(t) fits I sits fenomen. Kui esmaspäeva hommikul see fraas Google`i pildiotsingusse trükkida, on nädalaks hea tuju garanteeritud.






Luulest sünnib luule ja logistikud if it fits I sits`ist teinud teemaarenduse kirjeldamaks olukorda if it fits it ships.







Ma ei saa aru, kust see tuleb, aga kassidel on mingi geneetiline sund ennast imeväikestesse kohtadesse kokku pressida. Nagu põlvneks nad evolutsiooniliselt mäkradest või mõnest teisest uruelanikust.

Meie sõber Jipp kannatab tüüpilise kassina sama häda all. Kui on võimalik ennast kuhugi pressida, siis tema peab pressima. Diivani alla, kapi alla, kuhu iganes. Mida suuremaks ta kasvab, seda keerulisemaks see muidugi läheb. Viimased korrad on ta diivani alt välja pääsemiseks pidanud ennast vastu maad lapikuks litsuma nagu kännuämblik. Silmad pingutusest punnis ja peanahk kukla taha pingule venitatud, aga ikka pressib ennast diivani alla. Eile ju veel mahtusin, järelikult mahun ka täna! Seda, et ta vahepealt täiskasvanud kassiks on saanud, ta muidugi ei arvesta.
Ka paistavad kassid ennast tihti nähtamatuks pidama. Jipp on alati mega rahul, kui tal lõpuks õnnestub ennast lapikuna kapi alla suruda. Tal on nüüd illusioon, et keegi ei näe teda. Isegi saba ja tagajalgu mitte, sest need on ju nähtamatud.



Lisaks sellele, et kassid oma suuruse osas osavalt enesepettusega tegelevad, oskavad nad ka vaenlaseid suurepäraselt lollitada. Selle pärast keeravad kassid konfliktolukorras alati külje ette. See on minu esivaade. Nüüd kujutle, kui pikalt ma veel taha ulatun!



Jätkuvalt ei ole minu jaoks kasside puhul kõige hämmastavam mitte see, kuidas kahekilone loom ennast tikutopsi kokku pakkida suudab, vaid hoopis see, kuidas seesama olevus ennast diivanil või kaheinimese voodis nii pikaks oskab venitada, et keegi teine isegi poole kanniga sinna kõrvale istuma ei mahu. Mis pagana mateeriast need loomad tehtud on? Kuidas need inimesed, kellel veel üle ühe kassi on, üldse koju ära mahuvad? Ja kas neil on majas mõni karp, kus istutud ei ole?

5 comments:

  1. Kaks kassi. Hädavaevalt mahume. Ja ei, meil ei ole siin ühtki läbi istumata kasti. Ega ühtki läbi magamata kapiriiulit ega pesusahtlit.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mhmh. Seda ma arvasin. If I sits you not fits.

      Delete
  2. Kolm kassi. Võiks veel mõni, sest pehmet mööblit, riiuleid ja kapipealseid on rohkem kui kolm. Aga öösel voodis oleme kihiliselt - mina kõige all, siis tekk, kõige otsas must Mimi, sest ka kassid soovivad öösel magada magamistoas, eelistatavalt voodis.

    ReplyDelete
  3. Kahe kassiga oli paar ärevat hetke kui öösel äkki hapnikku hästi ei saanud kuna rinnal oli kerra tõmbununa 4 kg+ 5 kg kassloomi. Või kui ma ärkasin selle peale, et ei saanud end unes keerata. Silmi avades selgus, et üks kassloom magas risti üle pahkluude ja teine üle põlvede.
    Ja üldiselt inimesed ju ostavadki kingi ja kodumasinaid selleks, et kassidel oleks karp, kuhu minna.

    ReplyDelete
  4. Huvitav. Jipp ei taha enam üldse voodis magada. Muidu on igat pidi seltskondlik loom. Varem magas noorema lapse voodis, aga nüüd eelistab teisi kohti. Voodisse ronib tagasihoidlikult meie varbaid teki alt küünega krabama siis, kui tema meelest on paras aeg hommikusöögiks. Kell viis öösel näiteks.

    ReplyDelete