2017/02/01

Tagasi kooli

Aastad lähevad, aga tarkus koguneb aeglaselt. Nii olengi juba mõnda aega mänginud mõttega tagasi kooli minna. Suve hakul oleks peaaegu Tallinna Ülikooli proovinud sisse astuda, aga loobusin. Ja kahetsesin loobumist. Tuleval suvel proovin kindlasti. Samas, kui otsus tagasi kooli minna on küps, milleks veel üheksa kuud oodata? Nii otsustasin juba sellel kevadsemestril algust teha. Selleks on suurepärane võimalus nimega avatud õpe. Avatud õppe miinus on see, et siis tuleb kooli eest maksta. Eeliseid on tasulisel haridusel ka. Nende kallal, kes maksavad, vingutakse tunduvalt vähem. Näiteks teemadel miks nii vähe ainepunkte? kukkusid aine läbi jah? mitu korda? jne. Kui tavaõppes on eksmati saamiseks vist 1001 võimalust, siis avatud õppes tundub olevat põhiliselt üks - tasumata arve.
Minu otsus on kindel - juba sellel nädalal lähen jälle alma materi manu tarkuseteri nokkima. Veel ei ole ma kooli uksest sissegi astunud, aga pulss hakkab juba vaikselt üles minema. Sellest on päris mitu aastat möödas kui ma ülikooli, kusjuures hoopis teise ülikooli lõpetasin, aga aastad ega teine ülikool pole õppekorralduse segase bürokraatia osas midagi muutnud.

Esimesed krambid sain Tallinna Ülikooli õppeinfosüsteemi avades. See on täpselt sama platvorm, mis üle 10 aasta tagasi Tehnikaülikoolis kasutusele võeti. Juba siis oli see kole kui lonthüljes novembriöös ja kasutajate vastu sama sõbralik nagu keskmine ketikoer. Aastad ei ole lonthülgele seejuures sugugi kasuks tulnud.



Mul õnnestus omal ajal Tehnikaülikoolis olla esimene aastakäik, kelle peal uut õppeinfot katsetati. Kui varem tuli iga semestri alguses õpingukava dekanaati paberil esitada, siis nüüd sai seda elektrooniliselt teha. Kuna viimasel õhtul enne õpingukava esitamise tähtaega uus süsteem kokku jooksis, visati mõned tudengitest automaatselt koolist õpingukava esitamata jätmise eest välja. Kes pärast piisavalt kõvasti dekanaadi ust kaapimas käis, võeti muidugi tagasi.

Siiski oli elektroonilise õppeinfosüsteemi saabumine puhas õnnistus. Minu ülikooliaegne elukaaslane, kes minust 2-3 aastat vanem oli, pidi hoopis paberimajandusega võitlema. Noore tudengina oli ta suvevaheajal oma tolleaegse elukaaslasega USAsse maailma avastama ja raha teenima sõitnud. Septembri alguses pidid tagasi Eestisse lendama. Mingil põhjusel jäi nende tagasilend ära. Kuna järgmisel päeval oli Eestis vaja õpingukava paber dekanaati anda, siis läks mu eks lennujaama lärmama, et tal on homme Euroopas tähtis ärikohtumine ja mis mõttes ei saa koju lennata. Ta oli väga hea veenmisvõimega ning sai endale mingid asenduspiletid. See kõik juhtis 10. septembril. Järgmisel päeval, kui tema juba Ameerika õhuruumist väljas oli, juhtisid terroristid lennukid Maailma Kaubanduskeskusse kaksiktornidesse ja teisel pool Atlandi pandi lennuliiklus seisma. Seda päeva mäletatakse kui numbrikombinatsiooni 9/11. Minu eksi eks, kes nii veenev olla ei osanud, jäi USAsse maha. Tema pääses Eestisse tagasi alles kuu hiljem. Hoolimata 9/11 sai mu eks oma õpingukava õigel ajal dekanaati esitatud käsitsi kirjutatud A4 paberil. Hästi läks, sest Tehnikaülikooli asjaajamise jäikust arvestades ei oleks ülemaailmne terrorism hilinemise mõjuva põhjusena kahtlemata arvesse läinud.

Õppeinfosüsteemist ja kõiksugustest õppekorralduslikest piinamisvahenditest, millega mina ja mu tuttavad läbi ülikooliaastate on pidanud silmitsi seisma, võiks kolm romaani kirjutada. Pigem tänu taevastele imedele ja kokkusattumustele kui isiklikule andekusele jõudsin ka mina selles segaduses lõpuks ka sinna maani, mil õppeinfosüsteemi ilmus õnnis kiri õppekava 100% täidetud ning sain akadeemilise tolmu oma jalgadelt maha raputada. Ma ei saa aru, mis pagana masohhism mind nüüd sunnib sellega uuesti algust tegema, aga hea küll.

Lugesin mitu korda läbi napi teabe, mida avatud õppe tudengitele Tallinna Ülikooli kodulehe alamlehed jagavad ja tegin algust. Akadeemiline kalender ütles, et möödunud pühapäev oli viimane aeg avatud õppe tudengitel ennast soovitud ainete kuulamiseks ära registreerida. Väga tüüpiline on, et õppeaine tuleb välja valida enne selle esimese loengu toimumist st õppejõu nägemist ja täpsemat tutvustust, aga hea küll. Kui esimeses loengus peaks selguma, et õppejõud või aine on igav kui Riigikogu infotund, saan alati arve maksmata jätta.
Kokku loetakse Tallinna Ülikoolis sellel kevadel umbes 20 mulle huvipakkuvat ainet. Neist tunniplaanis oli võimalik üles leida 2. Ülejäänud 18 on aktiivsetes õppekavades küll sees auditoorse õppega, aga tunniplaanis neid pole. Mul ei ole praegu jõudu sellesse nõidusesse süveneda ning keskendusin kahele olemasolevale ainele. Kuna loengute ajad olid minu jaoks sobivad vaid ühel, otsustasin ennast kevadel ainult ühte ainet kuulama registreerida. Ühte haledat ainet. Kui keeruline see olla saab, eks? Saab küll...

Registreerimisavalduse täitsin igaks juhuks juba nädal enne tähtaega ära, et oleks puhver juhuks, kui avaldusega midagi valesti läheb. Ülikoolis enamasti läheb. Õigemini õnnestus mul avaldus täita neljandal katsel, sest esimesed kolm põrgatas süsteemautomaatselt tagasi. Postkasti saabus lõpuks õnnis automaatvastus, et minu avaldus on edastatud. Edasi tuli poolteist nädalat vaikust. Kas mu avaldus on lisaks edastamisele kohale jõudnud? Vastu võetud? Nõuetele vastav? Mis edasi saab? Kuidas õppeinfosüsteemi siseneda? Kas peaks helistama ja natuke paanikat tegema nagu pensionär pensioni hilinemise korral? Või näevad mulle tundmatud Tallinna Ülikooli traditsioonid ette, et enne iga semestri algust tuleb füüsiliselt mõnda ust kaapimas käia? Otsustasin oodata ja vaadata. Möödunud esmaspäeval saabus minu postkasti lõpuks särtsakas kiri päris inimeselt, et olen soovitud ainet kuulama registreeritud. Edasi tuli pikk jutt arve kohta ja siis üks lause selle kõige olulisema osas: kus saab ennast õppeinfosüsteemi kasutajaks registreerida. Täna on kolmapäev ja nüüd olen ma jõudnud nii kaugele, et sain registreerimise tehtud - need kohad, kus süsteem palus kannatlikult kuni minuti laadimist oodata, laadisid kuni viis minutit või nõudsid üldse restarti. Suure õhinaga üritasin ennast ka mõned korrad oma vana sõbra lonthülge koju sisse logida. Lonthüljes vastas mulle oma tüüpilise tervitusega:

Authentication failed. Please try again

Homme proovin edasi.
Minu aines algavad loengud reedel.

Kool:


Mina:

4 comments:

  1. See infosüsteemi kirjeldus tundub lausa uskumatu. Ja tavalistel üliõpilastel (st mitte avatud ülikoolis) on samasugune? Mul on kogemusi ainult TÜ ÕISiga ja see on küll imelihtne ja toimiv.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jap, TLUs on kõik ühes paadis ja istuvad sama ora otsas. Ma olen praegu esimeses loengus ja sissejuhatuseks viskas isegi õppejõud paar teravat sõna juba OISi pihta.

      Delete
  2. TLÜ ÕIS sakib. See sakkis enne ja nüüd kui seda uuendati, sakib see veel hullemini. Mul ei ole sõnu selle kohta, kui väga see sakib. Aga palun kirjuta, mis ainet sa kuulama hakkad :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. 4-ainepunktist organisatsiooniteooriat A. Kasemaaga.
      Ma olen nüüd siin koolis tund aega olnud ja selle aja jooksul olen loengus kuulnud juba 3 või 4 probleemiasetust asjade kohta, mis OISis ei toimi.

      Delete