Alustuseks õppisin Duolingoga hispaania keelt. Siis läkski nii, et juhtusin Lõuna-Hispaaniasse puhkusele. Ajasin ennast restoranis puhevile ja palusin õhtu lõpetuseks kohalikus keeles kelnerit, et see arve tooks. Selle asemel juhatati mind tualetti. Mu mees tuletas seda juhtumit veel pikalt meelde, kuni ma ähvardasin iga kord, kui ta minu Hispaania fopaa`d veel mainib, tema õhtusööki kitsevõid segada. Ta lakuks enne Balti jaama ees kõnniteed, kui kitsepiimasaaduseid sööks.
Jägmiseks katsetasin vene keelega. Duolingos saab lisaks nullist ka edasijõudnu tasemelt alustada. Ma arvan, et mu vene keele grammatikale mõjus asi täitsa hästi, aga kohati olid vene keeles Duolingos päris koledad vead sees ning with cyrillic letters on paras piin trükkida.
Läksin vene keelelt rootsi keelele üle. Rootsi keel on tegelikult maru lihtne. Varsti olin nii kaugel, et sain Rootsis käies kohalikus keeles restoranimenüüst üldjoontes aru.
Kuna ühel hetkel kadus mul tööalane vajadus rootsi keele järele ära, võtsin mõned nädalad tagasi saksa keele ette. Gümnaasiumist on mul mingi põhi alles ja asi läheb nagu ludinal, aga mida aeg edasi, seda kummalisemaks omandatavad fraasid muutuvad. Mõned näited:
Tüdruk on meie käes. Ma ei ole eriline terroristifoobik, aga kui turbanis tõmmu mees seda ütleb, mõjub natuke hirmutavalt küll.
See on meie magamistuba. Tore moodsa orientatsiooniga meespaar, kas pole?
Ma olen su tütre-/pojatütar. Päriselt? Kas see äpp peaks mind ajas reisimiseks ning soomuutmisoperatsioonide massidesse minekuks ette valmistama või midagi?
Duolingo ütleb, et ma olen hetkel saksa keeles 10% sorav. Ma ei suuda ära oodata, milliseid fraase mulle 20% täitumisel pakutakse.
Mulle Duolingo kohutavalt meeldib ning see aitas mul saksa keele grammatikat väga hästi lihvida, aga ma arvan, et seda tuleks vaadata pigem kui toetavat õppeplatvormi kui midagi, mis keele tõesti selgeks teeb. Lisaks on kursuste kvaliteet väga erinev. Saksa keele oma on pigem väga hea, samas saksa keelel põhinev inglise keele oma oli kohutav. No ja see protsentide kuvamine on paras naljanumber nii kui nii :)
VastaKustutaSelliste keeleõppeplatvormide suurimaks miinuseks on minu meelest teatav jäikud. Näiteks luges Duolingo veaks, kui ma tõlkisin Ich habe Hunger kui mul on nälg. Äppi meelest oleks õige olnud ma olen näljane, mis on sisuliselt ju sama. Kui juuksekarv lõhki ajada, siis mul on nälg on isegi täpsem tõlge, sest Ich bin hungrig on vist ka saksa keeles ok konstruktsioon. Seal on report nupp muidugi olemas, aga kuna ma saksa keeles ainult 10% fluent olen, siis on imelik filoloogide peale reportima minna.
KustutaNo ja ma ei saa ikka üle sellest, miks peab jääkaru ütlena lauseid nagu ma ei joo veini, ma joon alati õlut. Kahju, et ma sellest screenshoti ei taibanud teha.
Selles mõttes on hala muidugi kohatu, et tegu on siiski tasuta ja väga mugava keeleõppe või keeleõpet toetava võimalusega.
*jäikus
KustutaNoh, mind näiteks need lõbusad laused ei häiri, sest eesmärk on õppida grammatikat, mitte reisisõnavara ning ootamatud laused testivad su grammatikateadmist päris hästi. Jäik on ta kohati küll, aga raporteerida tasub ikka, sest kursusi ei tee teps mitte filoloogid vaid vabatahtlikud. Minu parandusi on nt kasutusele võetud. Ma ei tea, kas äpis see võimalus on (ma ise kasutan seda ainult arvutis), aga iga ülesande juures on ka väike foorum ning sealt saab vahel väga head nõu või selgitust, miks lause või tõlge just nii on.
KustutaMa hakkasin alguses Duolingo abil korea keelt õppima, aga leidsin üsna kohe, et see ei meeldi mulle. Nüüd kasutan Memrise'i äppi (ja üht netis pooleldi vabavarana saada olevat õppematerjali). Memrise'i kohta ma ei saa midagi huvitavat raporteerida, sest sellega õpib ainult sõnavara, aga grammatikamaterjalides sisalduvad näitelaused juhtusid sel sügisel küll naljakad olema. Igal muul ajahetkel oleksid väljendid "I have a pen" ja "I have an apple" täiesti normaalsed, aga sügisel 2016 mõjus see homeeriliselt naljakalt. Pen-Pineapple-Apple-Pen!
VastaKustutaOlude sunnil olen pidanud hiina (mandariini) keelt õppima hakkama. Proovisin igasugu äppe, aga lõppkokkuvõttes jäin ühe juurde kindlaks. Umbes kolme kuuga saavutasin sellise taseme, et sain ise rääkida küll lihtsamaid jutte. Hiinas käies oli naljakas - kõik kiitsid mu hiina keelt ja said väga hästi aru, mida ma rääkisin või küsisin, aga mina neist alati aru ei saanud. Kõnekeeles i hääldub nagu õ. Siis veel e hääldub sageli nagu õ. A hääldub kohati nagu õ. Ja u on kas u või ü, olenevalt sõnast :) Tegeliku keele sain selgemaks hiinlastega suheldes, aga äpist oli muidugi hästi palju abi küll, eriti pinyini õppimisel ja üldteadmiste koha pealt. Minu soovitus - mitte alguses üle pingutada, vaid määrata omale kindel (suhteliselt lühike) aeg, mida iga päev või üle päeva keele õppimisele kulutada. Muidu on nii, et alguses suure õhinaga õpid tunni ja rohkemgi ja siis ühel hetkel tekib küllastus, nii et ei võta mitu päeva äppi lahti (kui enam üldse). Tasa ja targu :)
VastaKustutaNendest soravusprotsentidest veel. Ma sain uue telefoni ja kuna olin oma Duolingo konto sisselogimisandmed unustanud, siis pidin teiselt kontolt saksa keelega uuesti alustamiseks oskuste testi läbi tegema. Testi tulemuseks sain, et olen hoopis 22% fluent, mitte 10, kuigi kui ma eelmises telefonis saksa keelega alustasin, tegin ka alguses tasemetesti. Võimalik, et mõned nädalad õppimist tõid nüüd gümnaasiumiajast pärinevad vanad teadmised välja ajusügavustest või midagi.
VastaKustuta