***
Meil on koos kassiga sellel aasta majja saabunud uus tore jõulutraditsioon: jõulukuuse ümberlükkamine. Viimased aastad oleme kuused maalt mehe vanemate talu juurde kuuluvast metsast toonud. Need põlispuude all kiratsevad ja valgusenälga suremisele määratud kuusehakatised ei ole küll nii lopsakad kui müügiplatside kasvandusekuused, aga mida hõredam kuusk, seda vähem on pärast ka okkaid kokku pühkida. Ka lapsed on lisaks elutoakuusele endale väikesed, nii 40-sentimeetrised kuusekesed valinud. Vanema lapse kuuske ongi kass meil nüüd detsembri algusest saadik järjekindlalt igal öösel lapse toas ümber käinud lükkamas. Tänasel ööl juhtus ime - lapse kuusk jäi püsti! Hommikul alumisele korrusele jõudes nägin aga, et selle eest on maja üle 2-meetrine peakuusk elutoas tugevalt viltu. Lisaks oli kuuse all väike kasehalg. Tänitasin natuke kassi ja siis läksin mehele kaebama:
"Jipp lükkas suure kuuse viltu!"
"Ma panin selle öösel juba otseks," teatas mees uhkelt.
Sel ajal, kui mina öösel magusat und magasin, oli mees kella ühe paiku jõulupeolt tagasi tulnud ning talle oli tundunud, et kuusk oleks nagu natuke viltu ning ta oli seda pisut sättinud. Nii palju siis kassi süüdistamisest. Kasehalu kohta ma ei küsinud, aga küsisin hoopis, kui palju ta jõulupeol jõi, et see tema meelest kuuse otseks panemine on ja kuusk üldse vildakil tundus olevat. Tervituseks oli joonud vahuveini, siis pardi kõrvale pool klaasi valget, lamba kõrvale klaasi punast ja pärast ühe rummikokteili. Kuusk on ilmselge näide selle kohta, miks on hea mõte erinevaid alkohoolseid jooke segamini tarvitada.
Kusjuures see kasehalu teema on päris põnev. Praegu vaatan, et kuusk on jälle otseks pandud, aga halg on alt kadunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar