2016/08/08

Usalduse küsimus

Üks mu rootslasest töökaaslane rääkis, et kui nad kunagi Rootsis ühe uue poe avasid, varastati seal kohe esimeses päeval klientide WC-st prill-laud poti kaanega ära. Üsna käsitamatu lugu, sest kes peaks tahtma prill-lauda varastada ja üldse, kuidas selline asi tehniliselt teostatav on? Põue seda just ei topi. Paned selle ümber kaela rippuma nagu hobusele rangid ja jalutad poest vilistades välja teeseldes, et nii ongi normaalne ringi käia?

Vist on nii, et kes varastada tahab, leiab ka viisi. Minu moto, parem proovida ja pettuda, kui üldse mitte proovida, on õigupoolest ümbertöötlus minu sõbra vanaisa lausest parem usaldada ja pettuda, kui üldse mitte usaldada. Minu sõber on vist ka üsna tihti oma vanaisa sõnade järgi elanud. Peab ütlema, et eks neid pettumusi ole ta elus ikka üksjagu olnud, aga vähemalt ei ole ta oma elu pidevate kahtlustamistega keeruliseks elanud.

Üks teine, Bristoli lähedalt pärit tuttav rääkis kunagi, kuidas nad naisega teise Inglismaa otsa nädalaks puhkusele sõitsid. Tagasiteel hakkas oma taskutest maja võtmeid otsima. Kuna neid seal ei olnud oli asi selge: järelikult on naine need kuhugi pannud. Otsisid, mis nad otsisid, aga võtmeid ei leiagi. Terve kojusõidu hurjutas mees abikaasat, et see nii hooletult võtmetega ringi käib. Koju jõudes leidsid maja võtmed ukse ees rippumas. Väljaspool. Ukse oli sulgenud seejuures mees ise. Kaks asja on selles loos head: majas oli kõik alles ja et võtmed neile alles puhkuse viimasel päeval meelde tulid. Päris niru oleks nädal otsa närveldada, kus võtmed on või veel hullem - mäletada, et need välja ukse ette jäid.

Paar kevadet tagasi käisime perega Kopenhaagenis puhkamas. Rentisime endale mingi väikese Taani portaali kaudu elamiseks korteri. Vist 10 või nii % tasust tuli üle interneti ette maksta. Kohale jõudes võttis meid vastu korteri perenaine, kes rääkis, et ta muidu elab ise perega seal korteris, aga soojal ajal on hoopis 30 km linnast väljas suvilas. Sel ajal üürib siis oma kodu välja. Uuris, kui kauaks me täpselt jääme ja mis kell tagasilend on. Kell 8 hommikul oli umbes, niiet kuue paiku oleksime pidanud lennujaama poole startima. Perenaine ütles selle peale, et tema küll võtme vastu võtmiseks nii vara viitsi võtme vastu võtmiseks. Jätku me võti koos ülejäänud rendirahaga sularahas köögilauale ja tõmmaku lahkudes uks snepriga lukku. Põrandad ja nõud tuleb ainult enne lahkumist ära pesta, sest see on ikkagi tema kodu. Kusjuures ei olnud ta isegi näinud ühtegi meie dokumenti ega teadnud isegi krediitkaardi andmeid.

Eelmisel nädalal käisime perega Gotlandil. Saarel liikumiseks rentisime kohe sadama juurest rattad. Maru odav oli. Kaks ratast ja laste rattakäru päevarent läks vist kokku 35 eurot umbes maksma. Väga korralikud uued rattad ja varustus oli. Ka seal ei küsitud meilt ei dokumenti ega tagatisraha. See on teine mu elus, kui ma ratast olen laenutanud. Esimene kord oli nii 4-5 aastat tagasi Pühajärvel. Siis oli küll mingi dokumendi- ja tagatisrahamajandus. Samas rattad ise olid pannid, mille Pühajärve uputamine või varastamine oleks maailmale üks suur teene olnud. Saarelt varastamine on muidugi pisut komplitseeritum, kui mandril, aga ikkagi.
Gotlandil tuli meile keset päeva korraga pähe, et unustasime küsida, mis kellaks me rattad tagasi peame tooma. Sõitsime korra sadamast läbi ja uurisime asja. Laenutuse poiss seletas, et tema läheb õhtul kuuest minema, aga mis kell meil muidu laev väljub. Meie laev läks natuke enne üheksat, niiet plaanisime ise umbes poole kaheksa-kaheksa paiku ennast tagasi sättima hakata. Poiss ütles, selle peale, et hea küll, toogu me rattad siis kui toome, pangu laenutuse juurde lukku ja lasku võtmed dropboxi. Õhtul rattaid ära viies ei olnud me ainukesed, kes dropboxi võimalust kasutasid. Dropbox ise kujutas endast ühte õrna postkastilaadset karbikest, mille lahti murdmiseks oleks ka jäätisepulgast piisanud. Kõige üllatavam juures oli muidugi üldse see, et Gotlandil rattalukke kasutatakse. Need olid väga kavala süsteemiga kohe ratta külge ehitatud ja ülimugavad. Lukke oli seal saarel rendiratastel vist küll vaid selleks vaja, et turist restorani või poe eest teise, samasuguse rendirattaga kogemata minema ei sõidaks. Kohalikke ma oma rattaid lukustamas ei näinud. Laste rattakäru ei käinud seejuures üldse lukku.

Integreeritud rattalukk
Isegi, kui Rootsi ühes otsas avalikes tualettides prill-laudu varastatakse, ei ole seni, kuni mujal mõned asjad veel ausõna peale toimivad, maailm nii hukas midagi.

No comments:

Post a Comment