55 küsimust

Allakäigutrepp on ilmne. Ma olen nüüd kaks aastat bloginud. Alustades lubasin endale kolme asja:
1. eales ei näita ma blogis fotol oma nägu;
2. minu laste ja teiste lähedaste nimed jäävad vaid mu enda teada;
3. ei lähe mina kaasa mingite blogiintriigide, poppide meemide jmt.
Asun nüüd isukalt oma lubadust nr 3. sööma ning vastan blogijate seas kulutulena levivale 55 suvalisele küsimusele.

1. KAS SA MAGAD RIIDEKAPIUKSED LAHTI VÕI VÕI KINNI?
Mul riidekappi ei ole, on magamistuppa avanev garderoob ning on sellega seotud kiiks. Päeval peab garderoobi uks ventileerimise eesmärgil lahti olema, aga ööseks lükkan alati kinni.

2. KAS SA VÕTAD HOTELLIDEST TASUTA ŠAMPOONE JA DUŠIGEELE KOJU KAASA?
Mitte regulaarselt, aga pean tunnistama, et olen võtnud küll. Riia Radissoni ühte sidrunheinalõhnalist ja siis ühte veel.

3. KAS SA LÕIKAD AJAKIRJADEST VÄLJA KUPONGE, KUID EI KASUTA NEID
Ei ole lõiganud ja seetõttu on ka kasutamata jätmise etapp ära jäänud.

4. KAS SA OLEKSID PIGEM RÜNNATUD KARU VÕI MESILASTE POOLT?
Mesilaste!
Ma mõned nädalal tagasi vaatasin siis selle filmi ära. Tavaliselt panen meil mina lapsi magama, aga ühel õhtul hakkas millegi pärast mees sellega majandama. Ju ta oli mingi sigaduse enne kokku keeranud ja nüüd süütundest võttis asja ette. Mina kasutasin juhust ja kerisin ennast alumisele korrusele teleka ette diivanile kerra. Läksin Telia videolaenutuse vaatamist valima. "Mees, kes jäi ellu" oli hirmus palju igasuguseid nominatsioone ja auhindu saanud ning võtsin selle. Esimese poole tunniga oli selge, et olin vea teinud. Näitlejatööd oli muidugi vastuvaidlematult meisterlikud ja film ise tehniliselt tasemel, aga kokkuvõtte ultrarõve vaadata. Filmi alguses ründasid peategelast esiteks indiaanlased ja pärast veel karu takkapihta. Karu käis veel mitu korda. Iga kord oli järjest jubedam vaadata. Panin küll silmad kinni, aga süda läks ikka pahaks. Ma ei saanud pooleli ka jätta, sest olin selle filmi vaatamise eest Teliale just 2 või 3 eurot maksnud. Ühesõnaga karu rünnak on üks nõme asi.

5. KAS SUL ON KORTSUD?
Jah. Silmanurkades, kui ma naeran. Ma naeran palju. Va piltidel.

6. KAS SA NAERATAD ALATI PILTIDEL?
Ei, pooltel umbes naeratan või naeran vist.

7. KAS SA LOED OMA SAMME, KUI SA KÕNNID?
Ei. Väike Monk on minus siiski peidus ning mingeid tegevusi-asju ma siiski vahel loendan.

8. KAS SA OLED METSAS PISSINUD?
Korduvalt. Aga ma kaevan enamasti augu nagu kass ja panen pärast sammalt peale. Mu mees naerab mu üle selle pärast.

9. KAS SA OLED TANTSINUD ISEGI SIIS, KUI MUUSIKA EI MÄNGI?
Jah, ikka.

10. KAS SA NÄRID OMA PASTAKAID JA PLIIATSEID?
Oma 15 või 20 aastat enam mitte.

11. MIS SUURUSES VOODI SUL ON?
160 cm x 220 cm umbes.

12. MIS ON SINU SELLE NÄDALA LEMMIKLAUL?
Hea küsimus. Mul on üldiselt üsna nigel muusikamaitse, niiet ei hakka parem midagi linkima siia.

13. KAS SINU ARUST ON OKEI, KUI MEHED KANNAVAD ROOSAT?
Täitsa ausalt vastates, siis põhjapanevaid järeldusi ma sellest ei tee, aga väikest eelarvamust tekitab roosa särk küll. Tegelikult nii mehe kui naise seljas. Tõe huvides pean tunnistama, et ka mul on üks selline kapis olemas.

14. KAS SA VAATAD IKKA VEEL MULTIKAID?
Jaa!!!!! Olen suur Jaapani animatsiooni austaja. Ghost in the Shellist Muumitrollini. Kaldun siin meinstriimi ja kiidan Hayao Miyazaki`t.

15. MIDA SA ÕHTUSÖÖGI KÕRVALE JOOD?
Vett.

16. MIS KASTME SISSE KASTAD KANANAGITSAID?
Peale seda, kui ma tööga seoses ühte kanafarmi külastasin, väldin kana söömist. Analoogilised snäkid kastan eelistatult maitsestatud hapukoore või mõnda paksemat tüüpi jogurti sisse.

17. MIS ON SINU LEMMIKSÖÖK?
Jälle hea küsimus. Toit ei ole isegi nii tähtis, kui kvaliteetne tooraine ja valmistamine.

18. MIS FILMI VÕIKSID SA LÕPMATUSENI VAADATA?
Ma väga harva loen mõnda raamatud kaks korda või vaatan mõnda filmi uuesti. Üldjuhul väärivad sellist komplimenti vaid klassikud.

19. MILLAL VIIMATI KIRJUTASID SA KELLELEGI KIRJA PABERIL?
Mis on kiri? Mõned nädalad tagasi jätsin töökaaslasele vist Post-it`i peal monitori külge teate.

20. KAS SA OSKAD AUTOL ÕLI VAHETADA?
Teoorias.

21.OLED KUNAGI SAANUD KIIRUSEÜLETAMISE EEST TRAHVI?
Jah, korduvalt. Tegelikult olen pigem ettevaatlik juht, aga kuna sõidan päris palju, siis tegijal ikka juhtub. Viimasest trahvist on nüüd õnneks üle kahe aasta juba möödas.

22. MIS ON SINU LEMMIKVÕILEIB?
Hetkel Muhu leib kitsevõi ja lehekese Rooma salatiga.

23. MILLAL SA TAVALISLT MAGAMA LÄHED?
Kuigi olen klassikalise 8:00-17:00 tööajaga, on mu unerütm ja -mustrid ääretult varieeruvad.

24. KAS SA OLED LAISK?
Elu on õpetanud mind ennast teatud olukordades säästma.

25. KUI SA OLID LAPS, SIIS KELLEKS SA ENNAST HALLOWEENIL RIIETASID?
Kui ma olin laps, siis Eestis ei olnud Halloweeni veel leiutatud. Kui oleks olnud, siis oleks minu lemmiksuperkangelane olnud Mystique X-meestest oma plastilisuse ja tasakaalu tõttu.

26. KUI PALJUSID KEELI SA RÄÄKIDA OSKAD?
Soravalt kahte, mööndusega kolme.

27. KAS SA TELLID MÕNDA AJAKIRJA?
Kogemata kahte, aga ei loe ühtegi. Kunagi tellisin mehele aastaks reisiajakirja GO, aga kuigi ma ainult ühe aasta eest maksin, tuleb see meile juba teist aastat postkasti. Eesti National Geographic`u poole aasta tellimuse sain ka mingitelt segastel asjaoludel tasuta. Mees kiidab seda ajakirja väga, mina pole seda rohkem puutunud, kui postkastist tuppa tuues.

28. KAS SA VAATAD SEEBIOOPEREID?
Hetkel mitte, aga olen vaadanud küll. Mind võluvad lihtsad karakterid ja mustvalge maailmakäsitlus.

29. KAS SA KARDAD KÕRGUST?
Kunagi katsin, aga olen sellest olude sunnil üle saanud. Kuidas, on juba pikem jutt.

30. KAS SA LAULAD AUTOS?
Kui ma üksi olen. Ma ei pea üldse viisi nimelt. Daipoh, kui keegi tuleb rääkima, et see on harjutamise küsimus. Mul on see harjutamise rong küll juba kaugele ära läinud.

31. KAS SA LAULAD DUŠI ALL?
Ei, sest keegi on alati kodus (vt eelmine küsimus).

32. KAS SA TANTSID AUTOS?
Ei! Enamasti olen ma roolis ja ohutus ikka ennekõike.

33. VIIMATI TEGID AUTOPORTREE FOTOGRAAFI JUURES?
Tööl vist pool aastat või aasta tagasi tehti minust.

34. KAS SA ARVAD, ET MUUSIKALID ON IMALAD?
Arvamus puudub. Peale Heliseva muusika ei ole seda kultuuriliiki tarbinud. Teisi klassikuid nagu West Side Story või Cats vist ka väga imalateks ei saaks nimetada. Või äkki isegi saaks.

35. KAS JÕULUD ON STRESSIROHKED?
Oleneb aastast. Ma räägin siin tööalaselt eelkõige.

36. LEMMIKKOOK?
Minu leivanumber on Manhattani toorjuustukook. Ise armastan šokolaadiseid šokolaadikooke.

37. KAS SA USUD VAIMUDESSE?
Pigem mitte.

38. KAS SUL ON KUNAGI OLNUD DEJA-VU TUNNET?
Oojaa!!!

39. KAS SA VÕTAD IGAPÄEVASELT VITAMIINE?
Ei.

40. PRISMA, SELVER VÕI RIMI?
Kõigil on hetkel Eesti turul oma koht olemas.

41. NIKE VÕI ADIDAS?
Oleneb tootemudelist. Kannan mõlemat. Peaasi, et jooksupükstel lukuga võtmetasku oleks.

42. CHEETOS VÕI LAYS?
Pigem lays, aga üldiselt mitte kumbki.

43. METSPÄHKLID VÕI PÄEVALILLESEEMNED?
Oleneb toidust. Šokolaadis metspähklid, salatis päevalilleseemned.

44. OLED KUNAGI VÕTNUD TANTSIMISKURSUSEID?

Jah, koolis. Meil olid need algkoolis ja gümnaasiumis enne 100 päeva balli. Tantsin pisut paremini, kui laulan, aga kui aus olla, siis tegelikult üldse mitte.

45. KAS SA SAAD OMA KEELT TORUSSE PANNA?
Ainult renni, mitte torusse.

46. OLED KUNAGI NUTNUD, SEST OLID VÄGA ÕNNELIK?
Tõenäoliselt, aga see pidi väga ammu olema.

47. KUUM VÕI KÜLM TEE?
Kuum!

48. TEE VÕI KOHV?
Oleneb olukorrast ja pakutava joogi kvaliteedist.

49. MIS ON SINU LEMMIK VÄRV?
 Sinine, läbi elu alates eneseteadvuse tekkimisest.

51. KAS SA OSKAD HÄSTI UJUDA?
Paremini kui laulda, aga see ei ole eriline näitaja. Punase lipuga ujum meres ümber poi, aga tehnika on null.

52. OLED KUNAGI VÕISTLUST VÕITNUD?
Ma ei mäleta, et oleks, aga võimalik, et lihtsalt ei mäleta.

53.KUMMAD ON PAREMAD: MUSTAD VÕI ROHELISED OLIIVID?
Ükskõik. Muide, see, et inimene oliive sööb, pidi näitama tema seksuaalselt küpsust.

54. KAS SA VINGUD NII KAUA, KUNI SAAD OMA TAHTMISE?
Ma saan alati, mida ma tõeliselt tahan. Vahel vingun ka, aga need asjad ei ole omavahel seotud.

55. OLED SA KANNATLIK?
Vajadusel. Jeerum, kuu kaua need 55 küsimust aega võtsid!

Oli see alles egotrip. Ma loodan, et mõni küsimus nüüd vahele ei jäänud.

Usalduse küsimus

Üks mu rootslasest töökaaslane rääkis, et kui nad kunagi Rootsis ühe uue poe avasid, varastati seal kohe esimeses päeval klientide WC-st prill-laud poti kaanega ära. Üsna käsitamatu lugu, sest kes peaks tahtma prill-lauda varastada ja üldse, kuidas selline asi tehniliselt teostatav on? Põue seda just ei topi. Paned selle ümber kaela rippuma nagu hobusele rangid ja jalutad poest vilistades välja teeseldes, et nii ongi normaalne ringi käia?

Vist on nii, et kes varastada tahab, leiab ka viisi. Minu moto, parem proovida ja pettuda, kui üldse mitte proovida, on õigupoolest ümbertöötlus minu sõbra vanaisa lausest parem usaldada ja pettuda, kui üldse mitte usaldada. Minu sõber on vist ka üsna tihti oma vanaisa sõnade järgi elanud. Peab ütlema, et eks neid pettumusi ole ta elus ikka üksjagu olnud, aga vähemalt ei ole ta oma elu pidevate kahtlustamistega keeruliseks elanud.

Üks teine, Bristoli lähedalt pärit tuttav rääkis kunagi, kuidas nad naisega teise Inglismaa otsa nädalaks puhkusele sõitsid. Tagasiteel hakkas oma taskutest maja võtmeid otsima. Kuna neid seal ei olnud oli asi selge: järelikult on naine need kuhugi pannud. Otsisid, mis nad otsisid, aga võtmeid ei leiagi. Terve kojusõidu hurjutas mees abikaasat, et see nii hooletult võtmetega ringi käib. Koju jõudes leidsid maja võtmed ukse ees rippumas. Väljaspool. Ukse oli sulgenud seejuures mees ise. Kaks asja on selles loos head: majas oli kõik alles ja et võtmed neile alles puhkuse viimasel päeval meelde tulid. Päris niru oleks nädal otsa närveldada, kus võtmed on või veel hullem - mäletada, et need välja ukse ette jäid.

Paar kevadet tagasi käisime perega Kopenhaagenis puhkamas. Rentisime endale mingi väikese Taani portaali kaudu elamiseks korteri. Vist 10 või nii % tasust tuli üle interneti ette maksta. Kohale jõudes võttis meid vastu korteri perenaine, kes rääkis, et ta muidu elab ise perega seal korteris, aga soojal ajal on hoopis 30 km linnast väljas suvilas. Sel ajal üürib siis oma kodu välja. Uuris, kui kauaks me täpselt jääme ja mis kell tagasilend on. Kell 8 hommikul oli umbes, niiet kuue paiku oleksime pidanud lennujaama poole startima. Perenaine ütles selle peale, et tema küll võtme vastu võtmiseks nii vara viitsi võtme vastu võtmiseks. Jätku me võti koos ülejäänud rendirahaga sularahas köögilauale ja tõmmaku lahkudes uks snepriga lukku. Põrandad ja nõud tuleb ainult enne lahkumist ära pesta, sest see on ikkagi tema kodu. Kusjuures ei olnud ta isegi näinud ühtegi meie dokumenti ega teadnud isegi krediitkaardi andmeid.

Eelmisel nädalal käisime perega Gotlandil. Saarel liikumiseks rentisime kohe sadama juurest rattad. Maru odav oli. Kaks ratast ja laste rattakäru päevarent läks vist kokku 35 eurot umbes maksma. Väga korralikud uued rattad ja varustus oli. Ka seal ei küsitud meilt ei dokumenti ega tagatisraha. See on teine mu elus, kui ma ratast olen laenutanud. Esimene kord oli nii 4-5 aastat tagasi Pühajärvel. Siis oli küll mingi dokumendi- ja tagatisrahamajandus. Samas rattad ise olid pannid, mille Pühajärve uputamine või varastamine oleks maailmale üks suur teene olnud. Saarelt varastamine on muidugi pisut komplitseeritum, kui mandril, aga ikkagi.
Gotlandil tuli meile keset päeva korraga pähe, et unustasime küsida, mis kellaks me rattad tagasi peame tooma. Sõitsime korra sadamast läbi ja uurisime asja. Laenutuse poiss seletas, et tema läheb õhtul kuuest minema, aga mis kell meil muidu laev väljub. Meie laev läks natuke enne üheksat, niiet plaanisime ise umbes poole kaheksa-kaheksa paiku ennast tagasi sättima hakata. Poiss ütles, selle peale, et hea küll, toogu me rattad siis kui toome, pangu laenutuse juurde lukku ja lasku võtmed dropboxi. Õhtul rattaid ära viies ei olnud me ainukesed, kes dropboxi võimalust kasutasid. Dropbox ise kujutas endast ühte õrna postkastilaadset karbikest, mille lahti murdmiseks oleks ka jäätisepulgast piisanud. Kõige üllatavam juures oli muidugi üldse see, et Gotlandil rattalukke kasutatakse. Need olid väga kavala süsteemiga kohe ratta külge ehitatud ja ülimugavad. Lukke oli seal saarel rendiratastel vist küll vaid selleks vaja, et turist restorani või poe eest teise, samasuguse rendirattaga kogemata minema ei sõidaks. Kohalikke ma oma rattaid lukustamas ei näinud. Laste rattakäru ei käinud seejuures üldse lukku.

Integreeritud rattalukk

Isegi, kui Rootsi ühes otsas avalikes tualettides prill-laudu varastatakse, ei ole seni, kuni mujal mõned asjad veel ausõna peale toimivad, maailm nii hukas midagi.

Minu puhkus

Mul on puhkus. Olen juba kaks nädalat täiesti süüdimatult maha vedelenud ning mõttetutele asjadele kulutanud.

Häbi lugu, kuid minust kirglik Pokemon GO mängija saanud. Alguses sain regulaarselt küla poistelt kohalikes Pokemonide võimlates peksa, aga juba nädal hiljem luttisin neid ise nii nagu ise tahtsin. Kui ma kolm korda järjest kaks mürsikut üksi ühest võimlast välja olin löönud, arvas üks: "Sa oled paha tädi!"
Teine lohutas esimest: "See on ju ainult mäng..."

 

Minu Pokemon GO nägu

Ja osa minu kollektsioonist

Nädala alguses käisime Tallinki Silja Europaga Gotlandil. Tagasi tulles võtsime laste tungivale
nõudmisele vastu tulles lõpuks kassipoja. Kaks sündmust ei ole omavahel seotud, aga mõlema tagajärjed kulmineerusid mõlemad täna öösel ja hommikul.

Kass ronis kohe diivani sisse ja ei andnud ennast esimesel ööpäeval kordagi näole. Ma arvasin, et ta ei julgegi sealt välja tulla, aga kui olime perega paaritunnisel jalutuskäigul, oli selle aja sees tema liivakasti valgesse silikoonliiva siiski väike kollane laik tekkinud, niiet natuke ta ikka ringi hiilimas käis. Toidukauss seisis küll puutumata. Ma tõstsin diivani 3-4 korda üles, et kass sotsialiseerimise mõttes välja õngitseda ning teda natuke silitada. Viimasel korral hakkas ta mul korraga süles nurruma ja peale seda oli seltskonnalõvi välja lastud. Jumal tänatud, sest kui ma oleks veel paar korda diivanit pidanud tõstma, oleks mul selg küll otsad andnud. Pealegi tegi mulle muret, et kassike midagi ei söö. Ma olin mitmest erinevast allikast lugenud kasside kohta, et ennast mingi šoki tõttu surnuks näljutavad. Tahtsin juba kasside sundtoitmise tehnikaid googeldama hakata, aga nüüd ei jõua ma talle enam toitu ette tassida. Peab ütlema, et kui kass diivanis redutas, oli elu ikka palju rahulikum. Nüüd nõuab ta pidevat tähelepanu või toitmist. Täna öösel tahtis ta näiteks kell kaks ja kell kuus pai ning kell neli süüa saada.

Probleem nimega Jipp

Mõni aeg tagasi räägiti Tallinki Silja Symphonist ja Silja Serenast kui noroviiruse pesadest. Mulle tundub, et mu noorem laps on nüüd hoopist Silja Europalt selle pisikese sõbra koju toonud. Eile ei seisnud tal isegi vesi sees ning öösel tõusis lisaks kerge palavik. Kui ma öösel parajasti kassiga ei jahmerdanud, vahetasin voodipesu. Milline fantastiline viis puhkuse viimasesse nädalasse suunduda! Peale seda, kui laps oli hommikusöögi välja oksendanud ning kass oma liivakasti ümber ajanud, jäid õnneks mõlemad magama lõpuks. Üks diivanile, teine diivani sisse. Minul oleks aga hoopis hädasti vaja mõnes Pokemonide hotsportis ära käia.