Päev, mil ma mida uut teada saanud või mõnda lugu üles korjanud pole, on minu jaoks raisatud päev. Kunagi mõtlesin, et igal aastal peaks mõne uue oskuse omandama. Paar kevadet tagasi tahtsin näiteks sukeldumiskursustele minna. Valisin isegi klubi välja, helistasin ja kuulasis maad ning olin kohe-kohe registreerimisankeeti täitma asumas, kui ajalehes ilmus uudis, et sama klubi sama astme kursusel oli üks õpilane ära uppunud. Võtsin seda kui saatuse märki ja jätsin end kirja panemata. Peale seda mu õppimistuhin natuke rauges ja nii olen vahepeal mitu talve tühja molutanud.
Nüüd olen hakanud kaaluma võimalust jälle ülikooli minna. Algul vaatasin tõlkija-toimetaja eriala, aga siis jäi pilk Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise magistri õppekavale pidama. Tegin kiire googeldamise ja tuli välja, et tegu olevat Eesti kõige lihtsama võimalusega magistrikraadi saada. Selle tõttu on ka konkurss muidugi päris korralikuks paisunud.
Kerge diplom on muidugi lisaboonus. Eriti, kui sul veel 35+ aastat aktiivset tööelu ees on ootamas. Tegelikult aga mind päriselt ka huvitavad organisatsioon, selle kultuur ning organisatsioonikultuuri juhtimine. Tõin raamatukogust isegi põhiõpiku, lugesin läbi ja asi hakkas veelgi enam huvitama. Leidsin endale isegi uurimustöö teema - võimudistantsi tajumine eestlaste, lätlaste ja leedukate hulgas. Või sümbolite abil valitsemine 21. sajandi Eesti kultuuriruumis. Viimane teema oleks vist liiga suur tükk mulle hammustada muidugi.
Kahtluseid oli ka palju. Mul on nüüd natuke üle aasta olnud ainult sellised lapsed, kes ise endale lusikaga toidu suhu saavad ja potile oskavad minna. Ma ei ole kindel, et ma nii ruttu jälle endale uusi lisakohustusi võtta tahaks.
Terve vastuvõtudokumentide esitamise perioodi olin nagu sütel. Läheks, ei läheks, läheks, ei läheks. Eile on vastuvõtudokumentide esitamise viimane päev. Otsustasin, et teen tööl normaalse pikkusega päeva, tulen koju, tegelen natuke olmega, siis teen veel paar asja ära, käin rattaga sõitmas ja kui siis veel aega ning jõudu on, esitan kandideerimisavalduse. Kui on näha, et ma muu elu kõrvalt jõuan koolipabereid ajada, on mõtet õppima minna. Kui ma isegi sisseastumisavaldusega viimasel minutil rabelemiseks läheb, pole mõtet endale loenguid, eksameid ning lõputööd veel lisaks selga laduma hakata.
Arvuti taha sain alles peale dokumentide esitamise lõpuaja kinni jooksmist. Sellel aastal jääb konkurss minu arvelt ühe inimese võrra nõrgemaks. Ma ei kandideeri. Väga kripeldab muidugi ja kahetsen juba praegu.
Edu kõigile sellel aastal sisse astujatele ja meelekindlust õppimisel! Kui mu elus ennast mõni asi üldse pikemas perspektiivis ära on tasunud, siis on piinarikkal viisil mõttetutena tunduvate teadmiste kogumine.
Ma olin sealsamas sama asja õppimas aasta jagu, väga huvitav oli. Kindlasti soovitan järgmisel aastal proovida! Ma tegin militaaridele mõeldud aineid kaasa, antisotsiaalne käitumine jne. Soovitan neid loenguid kuulama minna, tõsiselt väga huvitav kui vähegi psühholoogiast-sotsioloogiast jmt huvitud. Ma kolisin ära Iiri, sellepärast jäi teine aasta tegemata.
VastaKustutaTänks, et mind käest lastud rongi veel rohkem kahetsema panid :) Kas antisotsiaalse käitumise kohta on head kirjandust ka saada? Soovitatavalt Eesti avalikest raamatukogudest. Ma olen see rott, kes raamatuid ja õppimisvõimalusi väga hindab, aga nende eest maksta ei raatsi :)
Kustutakui julge oled, siis võid tlü-s lihtsalt loengutesse sisse astuda, seal nii suured kursused, et keegi peaaegu kedagi ei tunne ja keegi ei saa aru, et sa asja juurde ei kuulu. Soovitan Aleksander Pulveri loengutele peale passida, ülihead on. Teine lemmik oli seal Mati Heidmets. Ma raamatuid ei oska praegu kahjuks soovitada, ma õppisin seal umbes 6-7 aastat tagasi ja mul on kõik kooliasjad kadunud kuskile. Siit kellegi lõputöö kasutatud kirjandusest äkki leiad midagi https://andmemasin.eu/reports/failid/247-antisotsiaalne-isiksushaire-ja-kriminaalne-kaitumine.pdf Kui huvi iseõppimise järgi, siis näiteks reklaamipsühholoogia raamat Talis Bachmannilt on suht klassika, millest alustada võid. Need teadmised kuluvad igal inimesel ära, mida sealt raamatust saab.
VastaKustutaJa kui inglise keeles sobib, siis Courseras on palju huvitavaid kursusi igas vallas.
KustutaTänud, asun asja uurima
Kustuta