Voodi

Ma olen juba aasta otsa mehele rääkinud, et meil tahavad katuseterrassil põrandalauad vahetamist või muidu on need iga hetk läbi lae magamistuppa sisse mädanemas. Mees ajas vastu, et need on head küll ja sünnivad veel lastelastelegi pärandada. Eelmisel nädalal sain ta lõpuks nii kaugele, et ta uued lauad ära tellis. Laupäevane projekt oli vanade laudade teisaldamine. Kui mu mees midagi ette võtab, üritab ta seda alati koos suguvõsa kokkutulekuga teha. Juba reede õhtul saabusidki meile ämm ja äi, kellel kaasas mu mehe Egiptusest kodus käimas olev õde koos oma poolegiptlasest 5-aastase tütre ja 3-aastase pojaga. Magamiseks oli meil neile pakkuda alumine korrus koos kahekohalise täispuhutava madratsi, väikese diivani ja kahe tugitooliga. Lapsed pumpasid madratsi täis, ma viisin tekid ja muu voodipesu alla ning edasi enam süveneda ei viitsinud. See on igasuguste füüsikaseaduste vastane, aga kuidagi nad sinna magama mahtusid.

Ma ei olnud laupäeval veel karkugi alla võtnud, kui ka mehe vend akutrell näpus oma vanema, 6-aastase lapsega meil ukse taga oli, vaim terrassilammutuseks valmis. Mu mehel on arukordne anne mulle oma õe ja venna lapsi minult küsimata hoida organiseerida. Teinekord ka ööseks. Hommikusöök kuidagi üle elatud, otsustasin, et lõunat ma sellele sõjaväele vaaritama ei hakka. Võtsin oma noorema ja mehe õe vanema lapse ning jalutasin pitsat ostma. Minu noorem tütar on välimuselt nagu otse Rootsi laevalt maha astunud - blondid lokid ja helesinised silmad. Egiptuse tüdrukul jälle mustad lokid ja mustad silmad. Kuna nad alles äsja Eestisse saabusid, siis nahk lõunamaa päikesest veel üsna tõmmu. Mõlemad väga ilusad, aga täielikud vastandid. Poole tee peal tuli üks töökaaslane meile vastu. Ta teab küll, et mul kaks eelkooliealist tütart on, aga seekord jäi ta meid natuke pika pilguga vaatama.

"Jaa, noorem laps on küll sinu nägu," vanema tüdruku kohta jättis ta diskreetselt arvamuse avaldamata. Ma hakkasin naerma ja ütlesin, et suurem plika on siiski laenatud laps, mitte minu jagu. Tegelikult täitsa hull lugu. Viimsis on hakanud vaikselt mingi külaefekt tekkima. Enam pole võimalik poodigi jalutada ilma, et mõni töökaaslane, eks, mehe eks või muidu asjaline sulle teele ette ei jääks. Külajutud on igal juhul garanteeritud!

Selleks ajaks, kui pitsadega tagasi sain, olid mehed terrassiga ka üks null teinud. Sõime lõuna ja mehe suguvõsa pakkis ennast selleks korraks minema.

Mehe vend tõi veel mu nooremale tüdrukule oma nooremast lapsest järgi jäänud riideid. Enne kui ma käe vahele sai oli mu 2-aastane juba riidekotid laiali tõmmanud. Mõne minutiga oli ta endale selga tõmmanud kaks alussärki ja sinna peale pahupidi suvekleidi. Kui ma ütlesin, et kleit valesti on, võttis ta selle seljast ja pani tagurpidi tagasi. Komplekti lõpetuseks tõmbas jalga uhked lukkude ja vilkuvate taldadega talvesaapad. Mehe vend ütles, et tal tütar ei võtnud neid omal kolm päeva jalast. Nüüd oli minu omaga sama seis. Lõpuks saime kokkuleppele, et ta võib nendega maja taga hoovis käia, kuigi meil on nii suvi, kui Eestimaal seda üldse pakutakse. Isegi teist kampsunit ei ole vaja praegu kanda.

Täna hommikul tahtis ta saapaid ka lapsehoidja juurde minekuks jalga panna, aga see on juba eraldi lugu.

Hommikul ütlesin veel mehele, et nooremale lapsele oleks uut, suuremat voodit vaja. Sel hetkel pani ta pardli käima ning jutu ülejäänud osa, see, kus ma rääkisin, et tegelikult on mul oma neiupõlvest täiesti korralik voodi olemas, tuleks ainult ära tuua, läks kaduma. Kuna ma arvasin, et voodivahetusprojekt umbes sama pikaks kujuneb kui terrassilaudade omagi, siis ma habemeajamisaparaadi mürinasse kaduma läinud teksti pärast väga ei põdenud. Küllap ma saan seda veel palju-palju kordi uuesti esitada.

Kell kümme saatis mees meili, et otsis lapsele uue voodi ära ja pani pildi ka kirjale juurde. Ma siis kirjutasin vastu, et ma ju hommikul rääkisin, et mul on voodi olemas. Selle peale helistas mees ja väitis, et ma pole midagi sellist ütelnud ning üldse mismoodi mul saab mingi voodi olla. Selgitasin, et tegu on minu vana voodiga. Mees arvas muidugi, et tema valitud voodi on igal juhul parem. Ma ütleks, et tema ostetud voodi eelis on ainult see, et too on samasugune nagu vanemal lapsel ning noorem tahab kõiki asju nagu suurel õel. Minu voodi on aga nii kõrge, et sellega tuleb redel kaasa. Millisele lapsele ei meeldiks redeliga voodis magada? Pealegi on ta juba selle pärast parem, et on minu oma.

Ühesõnaga nüüd on mul endiselt vaja mehele selgeks teha, et minu vana voodi tuleb meile vedada ja kokku panna. Kui ta rattaga sõitmast tagasi jõuab, tean juba kuidas seda teha: kui meil lisaks tema ostetule veel üks vaba voodi oleks, siis kujutle ainult, kui palju võõraid lapsi ning muid sugulasi meile ette teatamiseta ööseks võiks jääda!

 

Peale külaliste lahkumist. Kohe näha, et majas viis alla seitsmeaastast last oli