Otseselt jättis Tšernobõli kiirgav sõrm minu ja minu lähedased puutumata. Ometi vaatan ma iga aasta 26. aprillil korduskaadreid 4. reaktori kalgi kiirguse käes toimetavatest meestest ja nutan.
Eestile kõige lähemad tuumaelektrijaamad on Loviisa üle lahe
Soomes ja Sosnovõi Bor 80 kilomeetri kaugusel Eesti piirist Venemaal. Liigub
linnalegend, et Tšenobõli katastroofi põhjustanud eksperiment taheti algselt
Sosnovõi Bori tuumajaamas läbi viia. Sealne direktor olevad aga selgrooga mees
olnud ja keeldus. Lõpuks tehti asi Tšernobõlis ikka ära. Tõsi või mitte, aga
lugu näitab, miks ei tohi süsteemi nõmedustega oma pagunite nimel kaasa minna.
Ka Natsi-Saksamaa koonduslaagrite valvurid ütlevad, et mida ma siis teha sain
ja kui mitte mina, oleks seda keegi teine teinud. Oleks saanud midagi teha küll:
ei ütelda. Kui keelduda ühe võimukompleksides hullu ideedega kaasa minemast,
veeretatakse ülesannet küll järgmistele ja järgmistele. Kui ka need keelduvad, jõuab järjekord varem
või hiljem mõne selliseni, kellel on piisavalt karismat, argumenteerimisoskust
või taiplikust alternatiivsete lahenduste pakkumiseks, et hullus algselt
planeeritud kujul teostamata jääks.
Minu südamelinnas Paldiskis asub Eesti tuumajäätmete
ladustamisettevõte A.L.A.R.A. As Low As Reasonably Achievable – nii madalale
kui mõistlikult saavutav. Elegantse akronüümi tähtede vahele on peidetud viide
radioaktiivse kiirguse kontrollimise majanduslikule kulule. Radiatsioon on
julm, julm asi. Elusrakk aga imeilus ja habras. Kohutav on siin viidata
mõistlikult saavutatavale kiirgustasemele. Radioaktiivsuse puhul tohiks rääkida
vaid madalaimast võimalikust teadaolevate vahenditega savutatavast tasemest.
Meie rahval on mitmeid sündmusi, mis on jätnud jälje enam-vähem igasse suguvõssa. Sõjad, küüditamised, ka Tšernobõl käib sinna alla. Noil päevil sai mu ema äkilise allergia, tollest ajast on ta paljude asjade (lillede, toitude jms allergeenide) vastu tundlik. Ja ämm kaotas noil päevil sündimata lapse. Mu kallim räägib, kuidas ta mitu nädalat autos elas, koju ei julgenud minna, sest muidu oleks tedagi õnnetust likvideerima viidud. Lõpuks olid tädipojaga teineteisel korraga väiksed sõrmed puruks löönud, luumurruga õnnetuskoldesse ei saadetud. Tema eakaaslased, kes siiski läksid, on aga surnud. Ma ise polnud veel kümnenegi, aga mäletan seda õudu ja ümbritsevate hirmu. Uduseid kollakaid sombuseid kõrgeid pilvi, mida kahtlustavalt vaadati ja lapsed igaks juhuks tuppa kamandati...
VastaKustutaseal ei tehtud mingit katset, tavaline inimlik eksimus oli, mis lasi reaktoril ülekuumeneda ja toimus plahvatus. Enne kirjutamist võiks endale vähemasti faktid selgeks teha.
VastaKustutaTänan teistsuguse vaatenurga esitamise eest! Paljud dokumentaalid ja teised allikad viitavad siiski, et kontrolli alt väljunud reaktsioonini viis katse, kus simuleeriti turbiinide toimimist elektrikatkestuse korral. Küllap ei olnud ülal tekstis toodud viide, et soovi korral võib neid allikaid linnalegendina käsitleda, piisavalt selgelt sõnastatud.
VastaKustuta