2016/02/23

Raamatuarvustus: Nicole Krauss / Suur Koda

Nicole Krauss / Suur koda
Tallinn: Varrak, 2015
ISBN: 9789985332344
296 lk, kõvakaaneline

Kui ma raamatut Varraku kontorist ajakirjandusmaja 7. korrusel ära toomas käisin, hakkas lift tagasi alla sõites jukerdama. Alguses ei tahtnud üldse liikuma hakata ja siis sõitis kuuenda korruseni ning ilma põhjuseta sama targalt seitsmendale tagasi. Minuga koos oli liftis naisterahvas, kellevanuseid ma üldjuhul tüdrukuteks nimetan. Ta ütles, et pole mõtet siin oodata ja läks teist lifti tellima nupust. Temas paistis kõnelevat kogemus ning järgisin tema eeskuju.
"Kas ta teeb nii tihti?" proovisin ma hüljatud lifti hingeelu siiski igaks juhuks tundma õppida.
"Ühe korra on varem teinud."
Alguses sõitsime uues liftis vaikides. Siis vaatas tüdruk mu käes olevat "Suurt koda" ja kommenteeris:
"See on väga hea raamat."
Mu mõtted olid tol hetkel väga olmet täis ja vastus formuleeris end kusagil seljaaju tasemel:
"On vä?"
See on vist üks lollimaid lauseid, mis eales üle mu huulte tulnud. Täna, kaheksa päeva hiljem, võin kinnitada, et on jah hea raamat.

Teos!

Alguses olin skeptiline. Kui siit muud positiivset ei tule, siis on tegu vähemalt väga
 kvaliteetse köitega, mis teeks raamatust soliidse kingitusegi, mõtlesin ma peale esimesi lehekülgi. Lugu rullis end minu rahutu loomu jaoks liiga aeglaselt  lahti. Keel oli kujundirohkusest hoolimata kergesti loetav, kuid laused roomasid laisalt nagu mõni läbi ürgmetsa liikuv eelajalooline värvikirev kameelioni esivanem. Mitmete minategelaste kasutamine tegi lugemise pisut skisofreeniliseks. Sündmused ei kulgenud ajas lineaarselt, mis mõjus hüplevalt. Nicole Krauss on viisakas kirjanik, kes ei solva oma lugeja intelligentsi ridadevahelt mõistetava eraldi lahti kirjutamisega. Mina aga ei uskunud tema potentsiaali see segadus mingi etteaimamatu köitva lõpplahenduse abil kokku siduda.

Siis see tuli, eile õhtul, umbes raamatu viimase kolmandiku ja veerandi vahel. Autori enda võrdlust kasutades nagu läbi seina magamistuppa sissesõitev rong. Pilt muutus tervikuks. Umbes nagu mõni Brueghelite maalidest: uskumatult detailiderohke, lummav, täiuslik ja kohutav samal ajal.

Raamatu selgrooks on kirjutuslaud ning inimeste elud, keda see puudutanud on. Imelik, kuidas õnnelikult elavad vaid need, kelles see mööblitükks ebatervet uudishimu või omandiiha esile pole jõudnud kutsuda või nendest tunnetest vabaneda suudavad. Imelik, kuidas tõeliselt ilusatest asjadest jutustavad hästi vaid neid isiklikult kogenud. Imelik, kuidas tõeliselt kohutavaid luguseid ei jutusta kõige paremini kunagi need, kes need vahetult läbi on elanud, vaid nende inimeste lähedal seisnud.

Kõik raamatud ei ole kõigile inimestele kirjutatud. Nicole Krauss`i "Suur koda" on kirjutatud neile, kes ei pelga kvaliteetset ilukirjandust ja hea raamatu taga nii lihtsalt juba magama ei jää.

No comments:

Post a Comment