2015/11/16

Kuidas staatusetusesümbolist staatusesümbolit teha

Minu tööandja palgalehel olevatest inimestest on 95% kohustus tööajal vormiriietust kanda. Ülejäänud 5% on nii-öelda kontorirotid, või siis nagu neile endale tihti meeldib mõelda, tipkiskjatest seltskond, kes jumalast ülejäänuid juhtima ja administreerima määratud on. Kuigi ma selle vähemuse hulka kuulun, meeldib ka mulle siiski tööl vormiriietuse elemente ja ettevõtte sümboolikat kanda. Üldjuhul ettevõtte värvides ja tikitud logoga vesti. See on viisakas riietusese, mida annab suurepäraselt vastavalt vajadusele triiksärkide, viigipükste või volditud seelikuga kombineerida. Ühesõnaga mahub kontori enda meelest siniverelise kõrgseltskonna kirjutamata reeglite piiridesse. Täna tegin aga midagi hoopis ennekuulmatut! Panin tööle selga ettevõtte kõige tavalisema T-särgi. Sellise, mida igapäevaselt nö kõige liinitöötajamad liinitöötajad igapäevaselt kannavad.

Hommikul asus turundusosakond kohvinurgas kohe minu ekstravagantsuse tagamaid uurima.
"Küll sa oled lojaalne," arvas meie kliendisuhete juht.
"Raudselt ei olnud sul midagi muud selga panna," pakkus PR-juht välja oma versiooni.
Peab tunnistama, et õigus oli mõlemal. Mulle meeldib mu tööandja ja mulle meeldib mõelda, et olen talle ka lojaalne. Pühendumus on mu lemmikväärtuseid.
Teine osa T-särgiloost on tõesti riietenappusega seotud. Pühapäeva hommikul hakkasin endale kodus kandmiseks kapist midagi selga otsima. Näppu jäi see sama särk. Kannan seda muidu kaks korda aastas: kevadel maijooksul ja sügisel SEB sügisjooksul. Hakkasin vaatama, et ilus särk tegelikult ju. Kahjuks ainult hakanud pesus kokku minema. Või olen mina hoopis hakanud pesus paisuma. Igatahes sama tendentsi jätkudes jääb särk mulle peagi väikeseks. Mõtlesin, et panen ta vähemalt koduski selga enne. Vaatasin end peeglist ja avastasin, et särk istub mulle päris kenasti. Tegu on ikkagi kvaliteetsest puuvillast ilusti taljesse töödeldud lõikega riideesemega. Nii otsustasin selle kodus kandmise asemel esmaspäeval tööle selga panna.

Päeva lõpuks olin tööl oma särgi tõttu saanud küll palju tähelepanu, kuid vaid ühe koplimendi. Selle eest tuli see aga meie tegevjuhilt esimese asjana, kui kiirelt ühe allkirja palumiseks tema kabineti sisse põikasin.
"Nice shirt" (kena särk), kommenteeris ta kohe.
Tahtsin esiteks talle sama särgiga seotud taustaloo, mis siingi kirjas on, ära rääkida. Siis mõtlesin, et pagana pikaks läheks. Ma olin ju vaid üht allkirja paluma tulnud.
Vastasin lihtsalt: "It is a nice shirt" (Tõepoolest on kena särk).


No comments:

Post a Comment