Kuidas kaks inimest Leedu öös õnnelikuks said

Meil on Palangal, Leedus, kahepäevane seminar. Lendasin eile öösel Tallinnast vahemaandumisega Riias. Kohale jõudsin kell pool üks öösel. See on neli ja pool tundi peale koduväravast välja astumist. Millegipärast arvasin, et pisikeses Palanga lennujaamas on heal juhul kaks kaks taksot saadaval ja nende pärast tuleb meil sama lennuga saabunud kaasreisijatega veel kõvasti rüselemist. Tegelikult jätkus taksosid kõigile ja jäi vist veel üle ka. Läksin ühe juhi juurde, kes väga kirvemõrvari moodi välja ei näinud, ütlesin hotelli aadressi ja küsisin, kui palju sinna sõit maksab.

„Kahek...“ hakkas taksojuht alguses ütlema. Siis mõõtis mind silmanurgas pilguga ülevalt alla ja jätkas: „Kümme. Kümme eurot“
Kohe aru saada, et õiglane hind oleks olnud seitse, hea hind viis eurot. Aga keset ööd ma ei tõesti ei viitsinud selle pärast jaurama hakata. Kui ta oleks mulle ausa pakkumise teinud, oleks ma need kaks eurot talle nagunii jootrahana andnud. Nüüd saan need lihtsalt koos ülejäänud taksoarvega firma kuludesse kirjutada.

Veerand tundi peale maandumist olin oma hotellitoas duši all.
Mina olin õnnelik, et lõpuks hotelli sain. Taksojuht oli õnnelik, et väljaspool turismihooaega lollikese leidis, kellelt paar eurot koorida. Win-win.