2015/07/24

Bürokraatia

Siiani olin arvanud, et tööl on kõige paremaks tegevuseks tualetis käimine: esiteks hoiad nii kokku vett kui elektrit, teiseks makstakse sulle selle eest palka. Tuleb välja, et see ei ole ainus võimalus tööl mitte millegi eest raha saada.

Töötasin kunagi ühes kütuseterminalis, mis väikestviisi ka kütuste tootmise kallal pusis. Selleks oli vaja ühe riikliku järelvalveasutuse luba, mille saamine hirmus kaua venis. Muu hulgas nõuti, et kõik tehases olevad mõõdikud oleks taadeldavad (või piisas äkki ise kalibreeritavusest?). Tootmises on mõõdikuid palju. Põhjused, miks need kõik ei saa taadeldavad olla, on tehnilised ja rahalised ning ka neid on palju. Põhjused, miks tootmises olevad näidikud ei pea riigi huvidest ega tervest mõistusest lähtuvalt taadeldavad olema, on sisulised. Ka neid on palju. Ametnik aga raius nagu rauda, et mõõdikud tuleb siiski taadeldavate vastu välja vahetada, sest, noh, nii on lihtsalt. Ühel õhtul istus meie projektijuht arvuti taha, avas pudeli õlut ja AutoCAD ning asus tehase jooniseid korrigeerima. Hommikuks ei olnud dokumentide järgi meie tootmises enam ühtegi mõõdikut. Öö jooksul olid neist saanud näidikud. Ametnik oli rahul. Näidikuid taatlema ega kalibreerima ei pea.

Eile olin tööl seoses ühele teisele järelvalveasutusele esitatavate dokumentidega sunnitud võtma tassi kohvi, istuma arvuti taha ja asuma läbi viima terminoloogilist mustkunsti stiilis mõõdikud näidikuteks. Täna vaatasin dokumendid üle, allkirjastasin ja saatsin ära. Masendav ei ole mitte see, et mulle sellise asja eest isegi palka makstakse, vaid et minu töötasult kinni peetud maksudest makstakse palka ka sellele ametnikule, kelle nõudmisel ma seda kõike tegin.

No comments:

Post a Comment