Kummalised juhtumised autoservistega

Mõned nädalad tagasi reede õhtul suutsin endale autoga korraldada midagi, mida formaaljuriidilises keeles kaskojuhtumiks kutsutakse. Plekk mõlkis ei olnud, ainult värvikriimud. Kuna tegu oli mu ametiautoga, pidin asja siiski ametlikult ära vormistama. Selliste asjade kohtade üteldakse, et hea, et keegi viga ei saanud ja ikka juhtub, aga tunne oli selline, et olen tühisuste tühisus. Oleks ennast suurest häbist tahtnud diivaninurka pisikeseks turvaliseks keraks kokku kerida ja maailmast ära kaduda. Tööandja vara on maru nadi tunne rikkuda.

Käisin kindlustusseltsi poolt osutatud töökojas autot ette näitamas hinnakalkulatsiooni tegemiseks. Omast tarkusest oleks arvanud, et piisab ainult värvimisest. Kindlustusseltsi jaoks pilte tehes ajas töökoja esindaja esiteks sõrmed esitiivale taha, kiskus selle jõuga ripakile ning kuulutas, et see tiib on vaja ära vahetada. Ma pakkusin, et äkki piisaks siiski värvimisest. Selle peale lisas remondimees, et ei, siin esitiival on ju ka mõlk. Mina mõlki ei näinud. Rääkimata sellest, et kui värvikahjustus oli tiiva esiosas, siis nähtamatu mõlk olevat hoopis tiiva keskel. Tema arvas, et tegu on KOHUTAVA mõlgiga ja võiks selle ikka sama kaskojuhtumiga ära siduda. Tiivavahetus võimaldab vist töökojal rohkem teenida, kui ainult värvimistööd. Kuna minu kanda jäi nagunii omavastutuse osa, tahtsin remondi ajaks töökojast tasuta asendusautot välja rääkida ja kuhugi allkirja ma panema ei pidanud, siis lõin käega. Kui kindlustusselts on endale valinud koostööpartnerid, kes neil nahka üle kõrvade tõmbavad, siis mis maailmaparandaja mina siin olen.

Rikutud reede õhtu ja 200 eurot omavastutust. Mõlki näeb keegi?

Mõned päevad hiljem saatis kindlustusselts tagasisidevormi hindamiseks, kuidas ma teenusega rahule jäin. Kuna kindlustuse poolt oli asjaajamine kiire, korrektne ja meeldiv, siis kirjutasin sinna siiski ausalt ära, et töökoda kindlustusele auto vigastused tegelikest suuremaks valetas. Las ise vaatavad omavahel.

***

Mõni aeg tagasi vahetas mu teine pool oma vana auto uuema vastu välja. Eelmise jättis ta esindusse uue sõiduki sissemakseks. Mõned kuud hiljem sai ta kõne oma auto uuelt omanikult. Millisest allikast viimane mu mehe numbri hankis, ma ei tea. Uus omanik tahtis uurida, et tal hakkab nüüd läbisõit 180 000 kilomeetrini jõudma ja kas ta peaks autol laskma hammasrihma välja vahetada. Minu mees selgitas omakorda, et kui temal sama autoga odomeeter 180 000 näitas, siis ta lasi sellel küll hammasrihma ära vahetada, aga esindusse andes oli auto läbisõit 230 000 kilomeetrit hoopis.