Kokku on meil peres nüüd kolm tootama vood, sest enne jõule ostis mees endale ka ühe metsatöödel kandmiseks. Hoolimata soojast talvest on nad isa ja vennaga päris suure koorma puid juba teha jõudnud ning loodavad vähemalt sama palju veel teha. Ka raietöödel on tootama voo ennast õigustanud.
Üle-eelmisel nädalal oli meil ettevõtte uusaastapidu. Jõulupidu meil ei peeta. Minu meelest sai see traditsioon alguse eelmise tegevjuhi aegu, kes enne pidutseda ei tahtnud, kui möödunud aasta majandustulemused kinnitatud on. Tark mõte ka selle tõttu, et jaanuaris on peokohti lihtsam leida ning ka õhtujuhid odavamad, kui detsembri lõpus. Selleaastase peo teemaks oli filmiklassika. Ma kostüümidega vaeva väga näha ei viitsi, selle tõttu mõtlesin riietuda ühte kahest oma olemasolevatest klassikalistest väikestest mustadest kleitidest ja ütelda, et olen Audrey Hepburn filmist Breakfast at Tiffany's. Kuna kaks esimest töökaaslast, kelle kostüümiplaane uurisin, olid sama tegelase valinud, siis otsustasin ohates The Matrix´i Trinity kasuks hoopis. Ka selle jaoks on mul madala talla ja kõrge säärega mustad saapad, tumedad skinnilõikega püksid ning sobivas stiilis must top olemas. Minu mehe musta värvi tootama voo oleks ka komplekti nagu valatult sobinud. Lateksmantliga end vaevama hakata ei kavatsenud. Õige otsus, sest peokohas oli üpris soe. See kolleeg, kes end King Kongiks oli riietanud, tilkus peo lõpus higist ja lõhnas umbes nii, nagu keskmine Kongo metsade gorilla seda teha võiks. Ühe valearvestuse tegin siiski - eeldasin, et gümnaasiumi lõpuklassis soetatud top mulle endiselt selga läheb. Pool tundi enne peo algus avastasin, et ega hästi ei lähe küll. Kaevasin kapis põhjast ühe suvalise maikalõikelise musta värvi särgi välja, punusin juuksed seljale pikka patsi, panin Trinity kostüümi jaoks välja otsitud saapad, püksid ja mehelt laenatud tootama voo üll ning otsustasin väita, et olen Katniss Everdeen The Hunger Games'ist. Väga õnnestunult mu maskeering vist siiski välja ei kukkunud, sest esimese hooga arvasid töökaaslased, et olen üldse kas Lara Croft või naisterminaator. Nagu näha sobib tootama voo nii igapäevaseks kandmiseks, metsatöödeks, peoõhtuks kui ka vähemalt neljale erinevale actionkangelasele.
Täna tegime jälle käigu ehituspoodi. Seda, mida vaja, me loomulikult poest ei saanud. Oleksin peaaegu sealt löödud meeleoluga ülehinnatud hüatsinditaim näpus lahkunud. Siiski otsustasin enne kassade juurde suundumist korra tööriiete osakonnast läbi minna. Tootama vood olid küll läbi müüdud, kuid selle eest oli poodi saabunud uudistoode "PUKSID HOIDMA SININE" (sinised püksitraksid). Ilma tegusate hiinlaste, Google'i tõlkeroboti ja ükskõiksete ehituspoe sisseostuinimesteta oleks see maailm vist tunduvalt igavam koht.
Mulle nii meeldib sinu oskus igapäevastest kildudes humoorikaid lugusid näha. Ja kui voolavalt sa neid vesta oskad.
VastaKustutaVäga kihvt.
See on tegelikult hämmastav, kuidas igas sekundis ja sipelgas oma lugu peidus on. Enamasti on küll nii, et hetk läheb mööda ja tundub tavaline nagu õhtune hambapesu, aga sündmusega seotud lugu võib end alles aastaid hiljem lahti kerima hakata.
KustutaAllikene, see trakside ja vöö lugu oli väga kuum,
VastaKustutasiiski ootan juba uut juttu. Tuhat vabandust aga olen juba kord nii kannatamatu.